Noored ja vanad

ANTS TAMME,      06. veebruar 2002


Enne valimisi püüavad ka rikaste-säravate parteid luua oma seenioride organisatsioone. Tunamullu pensionäride partei asutanud ja praeguseks sellest distantseerunud Ants Tamme meelest on pensionäride huvide eest seismisel kõige perspektiivsem siiski ainult Villu Reiljani Rahvaliit.

Hiljuti suri Kuubal Cojimaris ühe andekaim loovisiku Ernest Hemingway kalapüügisõber, maailmakuulsa jutustuse "Vanamees ja meri" peategelase, vanameheliku visaduse sümboli, algkuju, 104-aastane Gregorio Fuentes.
Inimsoo ülimalt rikka kogemusvara vaieldamatu pärisosa on teadupärast ju eelkäijate tegevuspraktikas kinnistunud kogemuste-tarkuste järgimine ning vanemate põlvkondade rajamärkidest juhindumine nii riigi, hõimu kui mõistagi ka pere tasandil.
Selle postulaadi valguses on põhjust taas kord viidata ühiskondliku mõtlemise ja tegutsemise küpsuse mõõdupuule seoses suhtumisega vanemasse põlvkonda. Peetakse ju kõikjal vaieldamatult ühiskonna küpsuse märgiks seda, kuidas suhtutakse oma töö juba (põhiliselt) lõpetanud põlvkonda ja tema kogemustesse.
Asi pole ju pelgalt kõikjal tuntud lipukirja halli pead austa, kulupead kummarda järgimises, vaid selles, kui tagajärjekalt poliitilised erakonnad eakate huve ning esmavajadusi aktsepteerivad.

Soome pensionär säilitab varasema parteieelistuse
Arenenud poliitilise kultuuriga demokraatlikes ühiskondades on nõnda, et eakad (pensionärid, tavakohaselt kutsutakse neid lugupidavalt seeniorideks) on vastavalt oma senistele poliitilistele eelistustele jäänud pensionil olleski ikka truult selle erakonna liikmeks, kuhu nad oma aktiivses loomeeas on kuulunud. Nõnda on näiteks Soomes omad pensionäride organisatsioonid või kogud sotsiaaldemokraatidel, keskerakonnal ning teistelgi vähegi olulistel erakondadel.
Kindel see, et Eestiski läheb areng justament samas suunas. Ainult et vahepeal pole mitte just tükk tühja maad, vaid ports paljutõotavalt paeluvat arenguruumi. Nüüdis-Eestit iseloomustavad eeskätt saatuslikult süvenevad pinged pensionide suurendamise põhjendatud nõuete ning nende rahuldamise võimaluste vahel. Sest pensionäride osakaal ju aina kasvab.

Seenioride võrgutamine Eestis
Üldlevinud tava, et seeniorid ja nende mured meenuvad (rikastele-säravatele) erakondadele ikka ja jälle vaid millalgi valimiste lähenedes, on leidnud taas hiilgavat kinnitust Reformierakonna tegutsemistandrilt. Riigikogu liige Andres Taimla on asunud organiseerima Reformierakonna pensionäride osakondi kõigis maakondades. Üks pensionärieelikust haritlane, kes omal ajal sattus Reformierakonda pigem isiklike kontaktide kui poliitiliste eelistuste tõttu, peab küll riigikogulasest võimlemisõpetaja Andres Taimla ponnistusi eraprojektiks a la "teen pensionäridele osakonna ja pääsen järgmistel valimistel vastavate teenete eest Riigikokku".
Mälusahvrist tuleb esile Siim Kallase reaktsioon siinkirjutajale: "Möliseda ju võib…", kui pärisin temalt 1998. aastal kui kolleegist Riigikogu liikmelt, kuidas ta kommenteeriks oma väidet Tartu Ülikooli aulas suure seltskonna ees, et Eestis polevatki enam tõsiseid sotsiaalprobleeme...
Nüüd on Maarjamaal peaminister mees, kelle meelest Eestis pole olulisi sotsiaalprobleeme. Taimla ponnistused moodustada oma erakonnakarjääri tagamiseks maakonniti reformistlikud seenioride organisatsioonid teadvustuvad seeläbi iseäranis õõnsasti. Rääkimata ülemere-eestlase Taagepera uuserakonna konjunktuursest vasakkreenist, Keskerakonna tegelikult vägagi tugeva pensionäride kogu suundumustest, Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei osalt desperaadolikest pürgimustest lihtrahvast kaitstes vasakvajadusi ellu viia jne.
Siinkirjutajale meenub ka Andres Tarandi tõrjuv vastus, kui pärisin (suvel 2000) temalt, kas Mõõdukad ei plaani eakate allüksusi moodustama hakata. Tarand ühmas vaid, et noid pensionäre ei jätkuvatki ju iga erakonna seenioriorganisatsioonile. Reformistide meelest jagub nende erakonnale maakondades pensionäre küll.

On ka üks perspektiivne partei!
Programmilt ja suundumustelt paistab üks perspektiivsemaid seenioride huvide kaitsjaid olevat Eestimaa Rahvaliit. Aga see erakond pole esialgu veel üle saanud oma arenguraskustest, väljendugu nood hetkel kas enesekeskses ambitsioonikuses või monopolistlikus enesetähtsustamises seenioride ainsate tegusate kaitsjatena või koostöösoovimatuses sotsiaaltöös küllaltki kogenud jõududega (eakate erakonnatu nädalaleht Videvik sealhulgas).

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)