13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Tilk mett riigieelarve tõrvapottiOLEV RAJU, 07. november 2007Vanasõna ütleb, et tilk tõrva rikub meepoti. Kas paari tilga meega tõrvatünni magusaks saab teha, seda otsustagu lugeja ise… Mõnedele elanikekategooriatele järgmise aasta eelarve midagi ikka pakub. Kas just piisavalt, on omaette küsimus. Kõige suurem rühm on loomulikult pensionärid. Nende pension peaks kasvama keskmiselt 22 protsenti, jõudes 4580 kroonini. Kas 813 krooni lisaraha katab ära toasooja kuni 50-protsendise kasvu, kallinenud leiva, piima, transpordi jne – see on omaette küsimus. Puuetega pensionäridel, kelle sissetulekute kasv on minimaalne, ületab igatahes üksnes küttehinna tõus pensionikasvu. Õpetajatel tõuseb palk kuni 20%, politseinikel ligi 23%, päästeametnikel üle 33%, piirivalvuritel 25%, kaitseväelastel peaaegu 20%, kõrgharidusega kultuuritöötajatel 15%. Ja jälle peab kiuslikult küsima: kas see ikka on piisav? Ehk see kustutab vaid „tulekahju"? Kuna need palgad on aastaid olnud lubamatult väikesed, on ka kasvuprotsendi sisu siinkohal absoluutarvudes tagasihoidlik; igatahes arenguks küll selgelt ebapiisav... Pikalt ja laialt räägib riigieelarve eelnõu mitmesugustest täiendavatest toetustest isadele, olümpiavõitjatele, piirivalve lisapensionidest jne. Tore on, aga need on ju kõik ülikiireks tõusva inflatsiooni tingimustes minisummad... Nn pearaha tõuseb ülikoolides 30%. Aga see tõus vaevalt katab nende aastate inflatsiooni, mille vältel pearaha oli tõstmata. Praegu räägitakse, et see võimaldab tervelt 15% suurendada õppejõudude palka, mis on umbkaudu pool kvalifitseerimata ehitaja omast. Ilmselt oleks juba 2009. aastal vaja uut palgatõusu, aga siis öeldaks: te ju saite alles eelmisel aastal oi kui palju! Mitte just väikesi summasid saavad keskkonnakaitselised objektid. Raha on leitud ka kirikutele (huvitav, kunas peame hakkama toetama mõnda mosheed?), mõningatele kultuuriobjektidele jne. Kuid kui ka majanduskasv peakski olema tõesti üle 8%, on seda, pehmelt öeldes, vähevõitu... Mis on sellise eelarve mõte??? Olen pikalt mõtisklenud sellise eelarvekava üle. Miks ikkagi esitas valitsus Riigikogule utoopilise ja algava languse tingimustes makromajanduslikult lausa ohtliku eelarve projekti? Miks meeleheitlikult üritatakse teha ülejäägiga eelarvet ajal, kus majanduslangus kummitab ja vaja oleks, hambad risti, tegelda selle ennetamisega (kui see veel ikka üldse on võimalik)? Miks viiakse eelarve ülejääk välismaale 3–4% tulu tooma tingimustes, kus inflatsioon on üle 7%? Sellest rahast ei jää ju niimoodi varsti midagi alles. Võimalikke variante on vähemalt kolm. Esiteks. Valitsus on oma kivistunud põhimõtete vang. Kisades loosungit „Eesti viie rikkaima riigi hulka Euroopas!", pannakse tegelikkust ignoreerides kirja utoopilised arvud. Kas neid ka usutakse, nagu uskus Mart Siimann 1999. aasta alguseni tegelikkust lihtsalt ignoreerides ja papagoina aastavanuseid arve korrutades, et kõik on hästi, ja läks valimistele loosungiga „Üheskoos edasi"? Või ei usuta, aga ei julgeta tunnistada, et valimiste ajal eksisime, ning loodetakse imele, mis päästab majanduse? Imet ei tule, vaja on realistlikke abinõusid. Teiseks. Juba valimiste ajal teati, et loosung Eesti jõudmisest viie rikkaima riigi hulka Euroopas on bluff, ja nüüd venitatakse selle tunnistamisega, eriti just eelarve koostamisel, lootes, et asjad ununevad. Ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse... Kolmandaks. Valitsus on, vastupidiselt oma sõnadele, veendunud, et ta tervet 2008. aastat võimul ei püsi, ning püüab uuele valitsusele jätta võimalikult rasket situatsiooni, millest jagusaamiseks tuleb mõned näitajad ajutiselt teha veel halvemaks. Siis on hea kisada: meie ei oleks seda teinud! Sellisteks näitajateks võivad olla konsolideeritud eelarve tasakaal, maksude laekumise prognoos ja täitumine, vajadus edasi lükata mõningaid investeeringuid (näiteks – mitte ehitada Tallinna–Tartu maanteed) jne. Ilmselt peab valitsus järgmisel aastal valima: kas loobuda õpetajate ja politseinike palgatõusust ning pensionide tõstmisest (praktiliselt võimatu!), või 2007. aasta riigieelarve ülejääk ja 2008. aastaks planeeritud ülejääk laiali jagada? Oi seda kisa siis! Mulle muidugi meeldiks, kui seda teeks praegune valitsus – äärmiselt huvitav, kuidas ta seda põhjendaks. Aga kui selliste kava sobib… Eesti rahval aga tuleb esitada küsimus: kui SKP Eestis on 72,6% EL-i keskmisest, nagu väitis rahandusminister, siis miks meie elatustase ei ole 72,6% EL-i keskmisest? Kuhu kaob see vahe? Ja mida teeb 2008. aasta riigieelarve selleks, et ühe tavakodaniku elatustase tõuseks? Viimati muudetud: 07.11.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
