Kriminaalmenetluse varjus võib käia nõiajaht

„Meie riigile

kipub omaseks saama olukord, kus skandaalides kasutatakse relvana õiguskaitseorganeid käsikäes meediaga. Sõltumatust ja salajasest uurimisest minnakse kaarega mööda ning sisuliselt toimub kohtuprotsess juhtivamate meediaväljaannete esikülgedel. Samasuguseks tavaks on saanud praeguste riigijuhtide valmidus anda kõigile skandaalidele kiirelt ka hävitavaid eetilisi hinnanguid. Nii kipuvadki skandaalid jääma vaid eetiliste hinnangute tasemele ning poriga ülevalatute süü ei leia tõendamist. Kuid maine rikutakse pikaks ajaks," seisab avalduses.

„Juristide analüüsi

kohaselt võib kriminaalmenetluse varjus riik hoopis etendada kaasaegset nõiajahti. Kui halb peab olema aga tegu, mis annab riigile õiguse võtta inimese kõik tegemised pikemaks ajaks luubi alla? Uurimise või läbiotsimise käigus saadud juhuleiu kohta peab aga küsima, kas see on ikka põhjendatud? Kas see on ikka juhuslik leid rajal, mida käidi kitsalt konkreetsesse juhtumisse sekkumise hädavajalikkuse tarbeks? Kui me neid küsimusi ei küsi, siis anname ise ennast lahti oma vabast staatusest ning allutame ennast täitevvõimu suvaotsustele."

„Rait Maruste,

kauaaegne kõrgetasemeline kohtunik, praegu Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, on rõhutanud, et riigi suurima opositsioonierakonna keskkontori läbiotsimine massiivse ja jõulise politseioperatsiooni käigus suhteliselt lahja ametliku kahtlustuse pinnalt võib kergesti näida ,,Valgevene tegemisena", mis sobitub raskesti Eesti kui demokraatliku õigusriigi kuvandiga," öeldakse avalduses.

„Mis saab aga niiviisi parlamendiliikmete puutumatusest? Seadusandjaid endid on seadusega kaitstud just seetõttu, et nad julgeksid vabalt mõelda ja kõneleda. Seetõttu, et nad oleksid oma otsuste langetamisel vabad ning käituksid südametunnistuse ja valijatelt saadud mandaadi alusel. Kui aga seadused muudavad rünnatavaks seadusandja, siis on see otsene oht demokraatiale," väidavad avaldajad.

„Tuleb mõista,

et kui praegu võib õiguskaitseorganite liigne jõukasutus tunduda vaid erandina, siis järgmisel päeval võib see tabada juba igaüht, muutuda kontrollimatuks ning sihikindlaks. Eesti Vabariik taastati just vabariigiks ning see peab olema ka õigusriik, kus kõik kodanikud võivad olla kindlad, et neid alusetult taga ei kiusata. Niikaua, kuni on olemas võimalus, et jõustruktuuride abil täidetakse poliitilisi tellimustöid, püsib oht meie demokraatiale ning mõtte- ja sõnavabadusele. Jõustruktuuride tippametnikud ei tohi olla ametisse määratud vaid valitsuse heakskiidul - nad peavad saama ka parlamendi opositsiooni toetuse!" teevad keskerakondlased ettepaneku.

Lõpetuseks öeldakse, et ükski erakond ei tohi pealt vaadata, kuidas demokraatia alustalasid õõnestatakse ning võim on koondumas õiguskaitseorganite ja nende juhtide kätte.

Jaga |