Rahvapank sünnitab majandusime. 10 000 krooni ühisturaha võib avada ukse ärimaailma

Külapank päästab vaesusest

1976. aastal asutatud Grameen Bank ehk eesti keeli tõlgituna „külapank“, võitis rahupreemia miljonite inimeste vaesusest välja aitamise eest.

Nagu ka Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu, hakkas bengali keeles teenindav külapank andma esialgse äritegevuse alustamiseks väikseid laene just nimelt maainimestele. Klientideks said talumehed või nende naised, kes võisid suurte pankade laenudest vaid und näha, sest nende sissetulek ja varandus olid tagatiseks liiga väikesed. Paarikümne aastaga kasvas külapangast välja rahvusvaheline mikrokrediidi-süsteem, mida tänaseks kasutavad miljonid inimesed, et alustada oma tagasihoidlikku äritegevust, millega peret üleval pidada.

Ka Põlvamaa Hoiu-Laenuühistust võetud laen on saanud sadadele maaperedele iseseisva ettevõtluse stardikapitaliks. Selle tagasihoidliku rahaga, millist suured pangad ei vaevugi vormistama, saadakse lävepakust üle ja astutakse alustaja ettevõtjana ärimaailma uksest sisse. Edasine oleneb juba laenuvõtja enda tarkusest ja tarmukusest.

Karm sisekontroll ja kõrge usaldus

Bangladeshi külades moodustatakse raha saamiseks väikesed rühmad, kus laen antakse küll igale rühmaliikmele eraldi, kuid lõppkokkuvõttes vastutab tagasimaksmise eest kogu rühm tervikuna. Enne kui vanad võlad klaaritud, uut laenu ei saa. Vastastikuse usaldamise süsteem on aastakümnete jooksul taganud külapangale ligi sajaprotsendilised tagasimaksed.

Sama distsiplineeritud on Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu liikmed. Sisekontroll on äärmiselt tugev, sest viimane kui liige on eluliselt huvitatud kogu ühistu raha heast käekäigust. Seda kinnitab ka asjaolu, et hoiu-laenuühistud on ära teeninud oma liikmeskonna väga kõrge usalduse. Põhjusel, et toimib ülimalt tugev sotsiaalne sisekontroll, pole kümne aasta jooksul ükski Eesti üheksast rahaühistust pankrotti läinud. Küll on aga rahandusmaastikult kadunud rohkem kui 30 kommertspanka, viies kaasa miljardeid kroone lihtrahva säästuraha.

Nobeli laureaat ja Põlva Hoiu-Laenuühistu

Nobeli laureaadi, 66-aastase majandusteadlase Muhammad Yunusi geniaalsus seisneb selles, et ta avastas, kuivõrd tähtsad on väikesed laenud inimeste elujärje parandamiseks. Inimesed, kel varem puudusid vahendid normaalseks eluks, said sellise laenu abil osta lehma, kelle piima müüa, või hankida toorainet, millest kaupa valmistada. Sel viisil suutis lõviosa laenajaist jalad alla saada ning esialgse laenu tagasi maksta. Et siis järgmist võtta.

Samuti võib Põlvamaa Hoiu-Laenuühistut pidada maakonna ettevõtluse üheks arengumootoriks, mille abil on käivitatud hulk väikeettevõtteid, ostetud külviseemet või väetisi. Tänu ka hoiuste kõrgele intressile ja väikelaenude kiirele kättesaadavusele, on ühistu muutunud kodukandi inimeste materiaalse heaolu tõstjaiks. Mis aga eriti hea, ühistud jätavad hoiustatud raha kohapealsesse ringlusesse, toetades taas sellega kohalikku ettevõtlust.

Juhatuse esinaine Helle Virt vaatab asjale veelgi laiemalt  ja rõhutab ühistuliste rahaasutuste üldrahvalikku tähtsust, sest nende tegevusest võidab ennekõike riik ise.

 „Ühisrahaasutused toetuvad oma tegevuses eranditult vaid Eesti kapitalile, mitte aga välisinvesteeringuile, nagu see enamiku pankade puhul on,” räägib Virt. Seega jääb ühistute kasum, erinevalt pankade omast, kogu ulatuses kodumaisesse raharinglusse, mis tähendab, et  hoiu-laenuühistuil on õnnestunud aeglustada rahvusliku rikkuse väljavoolu riigist. Nad on loonud pankadele alternatiivse raharingluse ja taasloonud rahvusliku panganduse alge. Sümboolselt võikski neid pidada ainsaiks rahvuslikul kapitalil tegutsevateks pankadeks Eestis.

Piltidel:

Maakera eri pooltel töötavad kaks teineteisega väga sarnast pangakontorit. Nad mõlemad aitavad väikese laenu abil tavalisel inimesel ettevõtlusse astuda ja selle kaudu perekonnale kindlat majanduslikku tulevikku luua.

Üht juhatab Bangladeshis Nobeli preemia laureaat ja külapanganduse looja Muhammad Yunus ning teist Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu esinaine Helle Virt.

Pildil on Helle Virt koos väliseestlaste tuntud ühistegelase Jüri Valdoviga, kes aastaid juhatanud USA hoiu-laenuühistute liidu tööd ja lööb praegu aktiivselt kaasa Virginia osariigi eestlaste ühistupanga tegevuses. Suve lõpul külastas Valdov USA eestlaste ühistupanga delegatsiooni liikmena ka Põlva hoiu-laenuühistut.

[esiletõste] HEIMAR LENK: Laenuühistust võetud laen on saanud sadadele maaperedele iseseisva ettevõtluse stardikapitaliks.

HEIMAR LENK

heimar.lenk@riigikogu.ee

Jaga |