Mõttetalgute järelkaja

Seda oli võimalik isegi ennustada, sest arutamiseks esitatud küsimuste ring oli liialt laialivalguv ega suutnud tabada kõige olulisemat. Pole just eriti tähtis, kas Riigikogul on 51 või 101 liiget. Ilmselt pole ka õige, kui me kõigile poliitikutele püüame süüks panna rumalust ja kasuahnust.

Maardu graniidikaevanduse idee

Siinkirjutaja arvates tulnuks mõttetalgute käigus keskenduda eeskätt majandusprobleemidele, uute töökohtade loomisele ja innovaatikale. Siin on aga Eesti inimene üsna saamatu ja lühinägelik.

Tahaksin öeldut valgustada möödunud teisipäeval Jõelähtme rahvamajas toimunud Maardu graniidikaevanduse keskkonnamõjude hindamise avaliku arutelu näitel.

Marek Strandberg on küll kiitustega kitsi, kuid 27. aprillil kirjutas ta Eesti Päevalehes, et loodav Maardu graniidikaevandus loob sadu uusi töökohti ning aitab oluliselt vähendada suuremate keskkonnariskidega lubjakivikarjääride loomist. Lisaks võimaldab see kasutusele võtta uusi energiaallikaid taastuvenergiat tootva pumpelektrijaama näol. ”Olen seda meelt, et tegu on innovatiivse lähenemisega, ja see loob meile hea baasi tulevikuks,” kinnitas Strandberg.

Kahjuks ei olnud Jõelähtme valla esindajate seas  ühtegi inimest, kes oleks kasvõi ligilähedaseltki samamoodi mõtelnud. Kuigi kaevanduses minnakse vaid sügaviku suunas, kinnitati, et hakatakse uuristama nende majaalust. Kuigi kaevanduse mõju põhjaveele saab olla vaid lokaalne, kõneldi kogu Põhja-Eesti veeta jäämisest. Kõneldi ka vee võimalikust suurest reostamisest, kuigi keskkonnamõju hindaja näitas selgesti, et seda ei saa juhtuda. Mitmed sõnavõtjad hirmutasid radooniohuga, kuigi selle aine emanatsioon on väike ja  poolestusaeg vaid 3,823 päeva. On loomulik, et inimesed peavad oma kodude ja heaolu eest seisma, kuid seda tuleb teha argumenteeritult, mitte aga kuulujuttude baasil.

Kasvama peab majandus, mitte laenud

Reformierakonna populaarsus ei kahane mitte sellepärast, et praegu langetatakse ebapopulaarseid otsuseid, vaid sellepärast, et juba aastaid tagasi ei langetatud tarku otsuseid, mis võinuks meid majanduslangusest päästa. Alates 2003. aastast Eesti majandus ei kasvanud, kasvas vaid laenude maht ja kinnisvaratehingute seebimull. Mitte üksnes Jõelähtme valla elanikud, vaid kõik Eesti inimesed peaksid endale teadvustama, et tootmist edendamata pole heaolu saavutamine võimalik.

Sellesse valdkonda kuulub ka maavarade kaevandamine, milleta elu pole üldse võimalik, – meil poleks maju, maanteid, autosid ega tööriistu. Praegu on alanud suured tee-ehitustööd Tallinna–Narva ja Tallinna–Tartu suunal. Kõneldakse ka raudtee renoveerimisest Tallinnast Riiani ja Saaremaa püsiühenduse loomisest.

Kõik need riigile ja rahvale vajalikud arenduskavad vajavad lisaks rahale ka suurtes kogustes looduslikke ehitusmaterjale. Viimaseid on Eestis  piisavalt, kuid kasutusele neid pole võtta võimalik, sest kõikjal on üldrahvalik vastuseis. Kõik kinnitavad üksmeelselt: ”Jah, liiva-kruusa ja paekivi on vaja, kuid loomulikult mitte minu vallast! Tallinna–Tartu kiirteed ja Saaremaa püsiühendust on vaja, kuid mitte minu lähikonnast pärineva toormega!”

Arutelul Jõelähtmes väideti, et miks kaevandada killustikku Maardus, kui seda võib importida Soomest. Kuid unustatakse, et importimiseks on vaja raha ja ka Soomes jäävad kaevandamisest maha karjäärid. Sealgi tekitab nende rajamine müra ja tolmu. Sealgi on keskkonnakaitsjad, kes sõdivad kohalike  elanike heaolu eest.

Loodusvarad kui meie rikkus

Eesti loodusvarad on rahvuslik rikkus ning neid tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt, kõiki keskkonnanõudeid arvestades. Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on alanud looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamine aastateks 2010–2020. See hõlmab lubjakivi, dolomiidi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Oleks aga sinisilmne loota, et riiklik arengukava elanike kaevandamisvastast hoiakut leevendab, seda eriti uute paekarjääride osas.

Maardu graniidikaevandus on üks kõige keskkonnasõbralikumaid rajatisi. Siin  ei rikuta ulatuslikke alasid madalate karjääridega, vaid minnakse suurtesse sügavustesse. Kaevandus rajataks riigile kuuluval tühermaal ning selle kava teostamisega kaasneks rohkesti majanduslikke võite: odavneb Eesti ehitustegevus, pikeneb ehituskonstruktsioonide ja maanteede kasutusiga, paraneb väliskaubandusbilanss ning väheneb sõltuvus välisriikidest, luuakse uusi töökohti ja  eeldusi uutele äridele. Oluline on ka ökoloogiline võit, sest graniidi kaevandamine koormab keskkonnakasutust paekivi kaevandamisega võrreldes vähem, vähenevad veokulud, paraneb materjalikasutus ning kahaneb surve kriitilistele loodusvaradele (kruus, paekivi). Ainuüksi aktiivse tarbevaru maht on Maardus suur, prognoosvaru on aga piiramatu ning seetõttu jätkub tooret sajanditeks, võimaldades kogu praegu Soomest ja Rootsist imporditava graniitkillustiku asendada kodumaisega.

Adekvaatse info vajadus

Kuidas murda kohalike elanike vastuseis? Olgem ausad,  kartused karjääride ees on suuresti tulenenud  teadmatusest. Inimesi pole teavitatud uute keskkonnasõbralike kaevandamisviiside võimalustest. Alati pole kaevandajad välja pakkunud terviklahendusi ala hilisemaks kasutamiseks puhkemaastikena. Kuid mis veelgi olulisem, kohalikud inimesed peavad olema kindlad, et neid keskkonnamõjude hindamisega ei peteta ja et neile tõuseks rajatisest ka kasu, ja seda mitte üksnes uute töökohtade, vaid ka näiteks toorme odavama hinna või miljöö kujundamise teel. Kindlasti vajab analüüsimist ka kaevanduse rajamisega kaasnev kinnistute hinna võimalik kasv, mitte aga vähenemine.

Koosoleku lõpul ütles vallavanem Toomas Kümmel kuldsed sõnad: arendaja peab positiivse tulemi saamiseks võitma rahva usalduse. See aga vajab emotsionaalsete pöördumiste asemel ühtset tegevuskava. Loodetavasti on mõlemad pooled läbirääkimisteks valmis.

Samalaadsed probleemid on aga ka paljudes teistes Eesti valdades, kus pooled ei suuda või ei taha üksteist mõista. Äsjased mõttetalgud oleks ehk selles valdkonnas suutnud midagi ära teha, kuid seni pole ma sellest kuulnud.

[esiletõste]

Kartused karjääride ees on suuresti põhjendatud teadmatusest. Inimesi pole teavitatud uute keskkonnasõbralike kaevandamisviiside võimalustest.

ANTO RAUKAS

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik

Jaga |