Eesti üliõpilaste valikud vähenevad

30. detsembril 2009 esitles Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) küsitlust, kust selgus, et võrreldes kevadega on makseraskustes tudengite osakaal peaaegu kahekordistunud. Õppemaksu tasuda on raske 40 protsendil, eluaseme eest maksta 31 protsendil ja laene tasuda 25 protsendil vastanutest.

Nendest arvudest võib ühemõtteliselt järeldada: 2009. aastal tehtud valitsuspoolsed kärped on mõjunud üliõpilastele negatiivselt. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õppis 2008/2009. aastal  54% Tallinna avalik-õiguslike kõrgkoolide üliõpilastest tasulistel õpikohtadel, ja see trend läheb tõusuteed.

Töölkäimine segab õppimist

Üks argument õppemaksude kehtestamise ja olemasoleva süsteemi jätkamise puhul on see, et õppemaksud sunnivad tudengeid hoolsamalt õppima ja õpinguid seeläbi kiiremini lõpetama. Paraku pole kõrghariduse omandamise kiirus just peamine hariduse kvaliteedi näitaja.

Ka Üliõpilaskondade Liit on toonitanud, et kujundada tudengite suhtumist kõrgharidusse ja selle kvaliteeti majanduslike meetmete abil pole õige ning õõnestab akadeemilise kõrghariduse põhialuseid. Tuleb arvestada Eesti hetkeolukorraga, kus õpingute rahastamiseks käivad paljud tudengid tööl, kui neil muidugi praegu üleüldse on veel tööd. Täiendavate rahaliste kohustuste kehtestamine sunnib tudengeid kõrgkooli kõrvalt veelgi enam töötama. Sel juhul pole mingit mõtet investeerida hariduse kvaliteedisse, kui tudengid käivad loengute kuulamise asemel tööl. Valitsusel on aeg astuda selgeid samme rahastamisskeemi ülevaatamiseks ja üliõpilaste sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks.

Keskerakond väärtustab ülikoolide koostööd

Keskerakond on  seadnud esiplaanile (vt Eesti Keskerakonna III programm, vastu võetud Eesti Keskerakonna X kongressil 21. augustil 2005 Rakveres) kõrgkoolide võrgu korrastamise vastavalt teadusuuringute ja õppetöö kvaliteedile. Olulise prioriteedina nähakse ülikoolide võrgustumist. Soodustada tuleks üliõpilasvahetust ja ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte.

Majanduslangus paneb suure surve nn väikeste erialade riikliku rahastamise vähendamisele rahvusteaduste valdkonnas, mida, arvestades nende erilist tähtsust meie rahvahariduse arengule, lubada ei tohiks. Mitmete kõrgkoolide kasvav probleem on piisava järelkasvu puudumine nii õppejõudude kui ka teadustöötajate hulgas - peaksime tagama eesmärgipärase riikliku koolitustellimuse mahu nii bakalaureuse- ja magistri- kui ka doktoriõppes. Kindlasti on üks lahendusi, kui üliõpilasi kaasatakse teadusprojektide täitmisele. Keskerakonna programm lubab reorganiseerida senise, valdavalt "tavaõigusel" tugineva riikliku koolitustellimuse süsteemi ja viia selle vastavusse ühiskonna reaalsete vajadustega.

Tudengitele õppimiseks tagatised!

Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus  (EKNA) on seisukohal, et riigi hariduspoliitika ei tohi takistada neid meie hulgast, kes tahavad õppida, isegi kui selleks raha ei jätku. Üliõpilasele tuleks tagada tema staatusega seotud sotsiaalsed tagatised, mille moodustavad õppetoetused, õppelaenud ja maksusoodustused neile, kes maksavad õppemaksu. Stipendiumid ja õppetoetused peavad olema üksteisest lahutatud. Igal üliõpilasel peab olema õigus stuudiumi jooksul saada täielikult õppimisele pühenduda lubava suurusega õppetoetust. Hea kõrgharidussüsteem saab põhineda professionaalsel ja pühendunud õpetajaskonnal - professorite jt õppejõudude palk peab olema konkurentsivõimeline.

Tallinn aitab tudengeid

Tallinn on samuti tudengeid aidanud. Igal aastal makstakse arvestataval hulgal stipendiume, mis paljudele edasipüüdlikele üliõpilastele on oluliseks abiks. Üliõpilastele on antud tasuta kasutada maja Raekoja platsil, toetatud on kõrgkoolide ühiselamute renoveerimist ja spordirajatisi, linn pakub tudengitele praktikakohti. Igal kevadel ja sügisel toetatakse Tallinnas tudengipäevi, mis oma energiaga jäävad meelde igale uuele üliõpilasele, kes esmakordselt (ülikoolilinna) Tallinna saabub.

Üliõpilased on Eesti tulevane haritlaskond. Just kõrghariduse võimalikult lai levik soodustab ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kannab kultuurilist pärandit ja kaitseb demokraatiat. Suurenevas tööpuuduses on valitsusel aeg tegelikkusele ausalt otsa vaadata ja hakata tegelema üliõpilaste sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisega, sest õppetoetuste kärpimine, õppelaenu kustutamise võimaluste kadumine jms senised tudengivaenulikud otsused vähendavad Eesti noorte ligipääsu kõrgharidusele.

JAANUS RIIBE, Tallinna linnavalitsuse referent

Jaga |