Talongid ikka veel alles

JEKATERIINA KÜTT,      29. august 2001


Iga kuu viimasel päeval on Tallinna Kesklinna sotsiaalhoolduse osakonnas pikk elav järjekord inimestest, kes kannatavad Eesti riigis näljatunde all. Siis sotsiaaltöötajad otsustavad, kes on välja teeninud need haruldased söögiajad talongide näol, kes mitte.
Uuritakse pere tausta jne. Supiköögis on kehtestatud kord: kui inimene õigel päeval supikööki ei jõua (paljud on puudega, haiged jne), siis tagantjärele süüa ei saa. Ent kolme päeva jao võib saada.
Supikogus on ühe päeva kohta 0,5 liitrit ja kaks poolikut leivaviilu (kahjuks grammides ei tea). Puhkepäevadel inimene puhkab ka söömisest. Esineb juhuseid, et suppi saavad ka need kontvõõrad, kellel talonge ei ole. Selliseid on sinna kogunenud hulganisti. Leib on kindlasti juba otsas.
Supijagaja on kurbade ja kaastundlike silmadega keskealine naine. Tema olemus on selline, et annaks kõigile näljastele ja palju rohkem, kui vaid oleks ... Vahel läheb ta nii närvi, et saadab Mart Laari juurde lisa küsima.
Aga kui Brüssel küsib Eesti Vabariigi supiköögi ratsiooni? Ja kui maitseks ja nuusutaks seda vedelikku, ütleks pead vangutades: "Kas rahu ajal ja Euroopa riigis?"

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)