Teaduste Akadeemia memoriaal 100

Akadeemia hoone ehitusajaks on märgitud 1866. aastat ja see rajati kuulsa Ungern-Sternbergide krahvisuguvõsa linnapaleena, kuid sai 1911. aastal uue omaniku ja täiesti uue sisu. Hoone rajaja Ewald von Ungern-Sternbergi lesk müüs selle Eestimaa rüütelkonnale, kes aga loovutas hoone Eestimaa Kirjanduse Ühingule, saades vahetuskaubana vastu Wismari tänavas asunud krundi.

Eestimaa Kirjanduse Ühingu näol oli tegemist 1842. aastal asutatud akadeemilise ühinguga, millele senine asupaik Kanuti gildi hoones jäi kitsaks - tal olid rohkete haruldustega rikkalikud kunsti-, loodusloo-, etnograafia-, arheoloogia-, numismaatika- jm kogud. Eesmärk oli edendada Eestimaa kultuuri, ajaloo ja looduse tundmaõppimist ning anti välja oma toimetisi (kokku ilmus neid 44 köidet). Ühing haldas Tallinna vanimat ja suurimat teadusraamatukogu ning korraldas loenguid ja diskussioone. Publikatsioone vahetati sajakonna teadusseltsi ja -asutusega Saksamaal, Venemaal, Põhjamaades. Ühingu liikmeskonda kuulusid sellised rahvusvaheliselt tuntud teadlased nagu K. E. Baer ja F. J. Wiedemann, korrespondentliikmetena tegutsesid F. R. Faehlmann ja F. R. Kreutzwald.

Seega kujutas Eestimaa Kirjanduse Ühing endast üht väikest akadeemiat, mis on etendanud tähtsat rolli Eesti teaduses ja kultuuris. Selle nimel tegutsema pandud maja, kuhu paigutati ka Eestimaa Provintsiaalmuuseum, avati sellisena 3. detsembril 1911 ja on sestpeale teeninud teadust. Tänapäeval tuntakse seda Eesti Teaduste Akadeemia majana, kus asub akadeemia keskus.

Allüürnikuna tegutses siin kuni 1939. a. lõpuni Saksa Vähemusrahvuse Kultuuromavalitsus, olles baltisakslaste kultuuriliseks ja organisatsiooniliseks keskuseks Eestis. Selle tegevus rajanes 12. veebruaril 1925 vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadusel. 1920. aastatel elas Eestis ligikaudu 18 000 baltisakslast (1,7% rahvastikust). Seda ajalooetappi meenutav mälestustahvel avati hoone seinal 11. septembril 2000. Baltisakslaste osa Eesti ajaloos on olnud vastuoluline, aga Vabadussõjas võitles Narva rindel ka baltisaksa vabatahtlikest koosnenud Balti Rügement. Seda võitlust õlg-õla kõrval eestlastega meenutab 1994. aastal taastatud mälestusmark palee sissekäigu kõrval.

Eestimaa Kirjanduse Ühing koos Provintsiaalmuuseumiga likvideeriti nõukogude režiimi poolt 1940. aastal. Hinnalised kogud said endale Ajaloomuuseum, Kunstimuuseum, Loodusmuuseum. Raamatukogust aga moodustus Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu üliväärtuslik baltica fond.

Loogilise jätkuna hakkas selles majas tegutsema 1946. aastal taastatud Eesti NSV Teaduste Akadeemia (Eesti Teaduste Akadeemia likvideeriti 1940. a.). Siin oli mitme aastakümne jooksul Eesti teaduse organisatsiooniline keskus. 1990. aastate alguses oli akadeemia süsteemis üle nelja tuhande teadusega tegeleva inimese.

Hoone ise on läbi elanud mitmeid muutusi. Juba 1940. aastal tehti siseruumides ümberehitusi. Peasaali otstes olevate ovaalpeeglite asemele ilmusid lõuendile maalitud Lenini ja Stalini portreed. Nondega seostub huvitav seik: 1990. aastate algul läksid need remondi käigus kaduma, kuid mõne aja möödudes teatati tollist ja muinsuskaitsest, et noid pilte oli püütud salakaubana üle piiri toimetada. Kellegi "kuldne äri" läks vett vedama.

Nii neid relikte kui ka muid kogutud väljapanekuid hoone mineviku kohta on asjahuvilistel olnud 25 aastat võimalik näha maja ajalootoas.

Eesti Teaduste Akadeemia ja tema maja on ka taasiseseisvunud Eesti aastatel üle elanud ärevaid aegu. Seda nii "likvideerimiste" kui ka pseudo-reorganiseerimiskatsete läbi. Hoone peale on hammast ihunud erinevad teaduskauged jõud. Tänapäeval see järjekordset remonti näinud ajalooline ehitis siiski teenib edasi teadust ning on silmapaistva esindushoonena paljude väärikate ürituste korraldamispaigaks.

VILLI EHATAMM, Tallinn

Jaga |