Mart Luik: meedia peegeldab ühiskonda

Teesi:

„Ei peegelda.

Esiteks tehakse tegelikus ühiskonnas toimuvast hoolega valik, millised lood üldse kajastust leiavad. Vägagi valitud tonaalsusega. Et ikka oleks intriigi, skandaali ja vastandumist. Ja isegi kui seda loos endas ei ole, pannakse kontekstist väljarebitud tsitaat tutvustuseks ja rasvane pealkiri, mis uudishimu kütab, aga mis ei pane vähemalt 2/3 uudishimulikke veel seetõttu artiklit läbi lugema. Või siis on näit. netis artikkel tasuline, mida ei saagi edasi lugeda, aga paljalt pealkirja ja kontekstist väljarebitud tsitaadi või artikli alguse põhjal on klikkima ja kommenteerima saadud hulk raisakotkaid, kes annavad valimatult tuld, peaasi, et saaks oma sisemise rahulolematuse, frustratsiooni või maniakaalsed hälbed välja elada ja sellele sisuliselt teadmata loole oma kommentaaridega sellise uue elu annavad, millel pole enam tõega suurt kokkupuudet.

Ja inimesed, kellest artiklis vahel isegi üsna neutraalselt või positiivselt kajastatud on, saavad teenimatult sõimu ja vihkamist, mida nad ära teeninud pole. Rääkimata inimestest, kes tõesti on mingil määral eksinud või millegi vastu eksinud, neid rünnatakse varsti viisil nagu keskajal nõidu. Mina näiteks lausa kardan seda tundmatut „ühiskonda", kes kusagil anonüümselt, agressiivselt ja vihkajalikult kedagi ära kuulamata on valmis ära lintshima.

Ja sellise anonüümse inimvihkajaliku massihüsteeria kihutamises pean ikka kohe vägagi meediat süüdlaseks.

Neljandal võimul on väga suur jõud ja seda võiks siiski kasutada natukenegi rahva harimises või teadlikkuse kasvatamises, aga valitud on see halvem tee - teadlikult provotseeritakse ja püütakse pidevalt erinevaid ühiskonnakihte vastandada, et ikka rohkem skandaali, intriige ja klikke saaks, mõtlemata, et selle taga on reaalsete inimeste valu ja häbi, kaotatud elumõte, lõhutud pered, depressiooni ja lootusetusse viidud inimesed, kes oleksid olnud oma rahvale, ühiskonnale ja riigile kasuks, kuid nad on teovõimetuks muudetud.

Oleme oma töökolleegidega, sugulastega ja sõpradega väga tihti sel teemal rääkinud, et huvitav, kus elavad need inimesed ja kas ka meist keegi tunneb selliseid, kes neid maailmavihkajalikke või lausrumalaid kommentaare kirjutavad. Ei, me ei tunne neid isiklikult selles ühiskonnas, kus meie elame ja suhtleme, aga meedia orienteerubki nende järgi, kuulutades, et see peegeldab ühiskonda ja meedia vaid kajastab olukorda. Pähh, te ikka vägagi hoolega kujundate seda ühiskonda, provotseerite ja torpedeerite, õhutades klassivaenu, rassilist ja soolist vastandumist.

Ja isegi mu vanemad ei usu enam seda, mida mina räägin oma tööst, mida ma iga päev teen ja milles kogenud olen, vaid vaidlevad mulle vastu, et ei - see on hoopis nii, ma lehest lugesin."

Jaga |