Eestis poliitikud nagu vabamüürlased

Kui Vene oht Tallinna teletorni juures ja Toompeal oli möödas, sest Jeltsin oli Tallinnas käies (enda elu ohtu seades!) punaväelastel verevalamise ära keelanud, ilmusid mõne aja möödudes lagedale meie parempoolsed, et Eesti elu juhtima hakata. Laulva revolutsiooni läbiviijate vastu ei olnud neil siis (ega ole ka praegu) vähimatki respekti. Meie parempoolsed eesotsas Laariga on Eesti laulva revolutsiooni tähtsust ja tähendust igati pisendanud ning jaganud selle kohta võltshinnanguid, olles seejuures ise internatside juhi Jevgeni Koganiga koostöödki teinud.

Suur osa meie rahvast (andkem lihtsameelsetele andeks!) uskus Laari isamaalisusse. „Raha paneb kõik paika!" tavatses ta kuulutada. Keegi parseldas maha EEK-ude vastu välja vahetatud rublad, ilma et sellest oleks vähematki kasu saanud meie riik. Sama juhtus Eesti riigi kullavaruga. Mõned tüübid lõid küüned taha riigi viljatagavarale, mõned parseldasid maha meie kalalaevastiku ja ka raudtee. Ei mingit kapitalismile ülemineku plaani koostamist ega rahvaga kooskõlastamist!

Tollest ajast pärinebki paremerakondade viha Edgar Savisaare vastu. Sellega seoses meenub, et tookordne kodutütarde juht pr Anne Eelpalu lasti ametist lahti pelgalt sellepärast, et ta läks oma kodutütardega Keskerakonna kongressile Savisaart tervitama.

„Kuna Edgar pole tavaline poliitik, vaid missiooniga riigimees ja isiksus, siis on ta teistele ohtlik... Savisaare karisma taga on kutsumus. Et oma missiooni lõpule viia, vajab ta meeskonda. See oleks kogu Keskerakonna missioon," nõnda tõdes 2010. aasta 7. aprillil Raivo Raave. Aga Keskerakonnaski on ainult inimesed, sellepärast esineb seal ka Savisaare reetmist.

Kelle huvides tegutseb meie riigitelevisioon ja -raadio? Kas riigi või ainult valitsusparteide huvides? Isegi Vikerraadio „Rahva teenrid" ei teeni eesti rahva huve.

Kui riigi etteotsa platseerus härra Andrus Ansip, siis tegi ta teatavaks, et viib Eesti viie rikkama riigi hulka, ja lihtsameelne rahvas uskus seda. Ei enne ega pärast selle eesmärgi väljakäimist pole ta rahvaga nõu pidanud.

Seitse aastat on meil Ansipi pilli järgi tantsitud ja tuimalt pealt vaadatud, kuidas eesti rahvas väljarände suurenemise ja sündimuse vähenemise tõttu kokku kuivab. Viimase rahvaloenduse andmed on nukrad, kuigi etteaimatavad. Pole suudetud, aga võib-olla isegi mitte tahetud, piiri panna tööpuudusele, narkomaaniale jne. Sellepärast sarnanevadki meie valitsusparteilased vabamüürlastele, et hoolivad vaid omasugustest, mitte aga rahvast.

Reformarid on igati kenad, haritud ja sihikindlad, oskavad sõnu seada, aga valitsus ja president peaks siiski kogu rahva huvide eest seisma. Seda, et valitsus ja ka president kogu Eesti huvides tegutsevad, küll kusagilt näha pole. Isegi õpetajate streik ei läinud neile korda. Ometi on meie riik nii väike, et peaks küll mahtuma nende huviorbiiti. Laulva revolutsiooni ühe suurkujuga keeldub president igasugusest koostööst, kuigi see peaks talle auasi olema! Mida on meie praegune president Eesti riigi heaks teinud?

Meie riigi juhid ei ole isegi seda märganud, et paljudes teistes riikides elatakse juba sotsialismis (muidugi tõelises, mitte sellises nagu oli NSVL-is!). Missugust riiki peaksime meie kujundama? Rahvas, ole valvas! Rahaahnus on nakkav. Savisaare tümitamine, millega kõik erakonnad on tegelnud, ei vii kuhugi.

H. KUKK, Tartu

Jaga |