Tasuta ühistransport vähendab sotsiaalset ebavõrdsust

Valitsuse poolt leitud rahalised vahendid tasuta ühistranspordi elluviimiseks annavad omakorda positiivse arengutõuke maakondadele, kus elanike liikumisvõime on tänu pikkadele vahemaadele ja piiratud sissetulekutele takistatud. Tänasel päeval on kahjuks väga levinud, et bussiliiklus ei rahulda ennekõike maapiirkondades elavate inimeste vajadusi, seda nii bussigraafikute tiheduse kui ka transpordikulude taskukohasuse poolest. Märk, et riik tuleb poolele teele vastu, annab inimestele lootust eluga paremini toime tulla.

Küsitluste järgi pole pooled idavirulased ühistranspordi kättesaadavusega rahul. Teame ka, et Ida-Virumaa on väga suure tööstuspotentsiaaliga maakond, mille toimivad musternäited on Sillamäe sadam, Eesti Energia koos traditsioonilise põlevkivitööstusega ja paljud teised üle Eesti tuntud ettevõtted. Siin elab enam kui kümnendik Eesti elanikkonnast – 143 880 inimest, mis on maakondade seas tubli kolmas tulemus. Paraku ei jätku tööd igale teisele Ida-Viru tööealisele elanikule ja paljudel neist pole motivatsiooni tööd leida, kui bussiajad ei klapi tööajaga ning suur osa palgast kulub pelgalt töölesõidule.

Tasuta ühistransport annab maakonna ettevõtetele lisavõimalusi inimestele rohkem ja parematel tingimustel tööd pakkuda ning oma tegevust selle arvel laiendada. Elanikud saavad aga tänu riigi poolt toetatud bussisõidule mugavamalt tööle sõita ja neil jääb rohkem raha üle, et sellega pere elujärge parandada.

Ettevalmistused tasuta ühistranspordile üleminekuks käivad juba mõnda aega. Käesoleva aasta algusest alustasid lisaks Harju, Jõgeva, Paide ja Pärnu ühistranspordikeskusele tööd veel Ida-Viru, Viljandi, Tartu ja Valga ühistranspordikeskus, samuti Võru- ja Põlvamaad ühendav Kagu ühistranspordikeskus. Hiiumaal ja Saaremaal korraldab ühistransporti kohalik omavalitsus. Rapla, Läänemaa ja Lääne-Virumaa on liitumas Harjumaa keskusega. Järgnevad kuud kuluvad ühistranspordikeskustel muutustega kohanemiseks ja mitmesuguste uuele süsteemile üleminekuks vajalike tegevuste korraldamiseks.

Raha tasuta maakondliku bussisõidu pakkumiseks on riigieelarves olemas. Tänavu on selleks ette nähtud poole aasta peale 13,6 miljonit eurot ja järgmisel aastal 21 miljonit eurot lisaraha. Neist summadest ei kaeta ainuüksi piletitulu, vaid tihendatakse bussigraafikuid ja parandatakse bussiliinivõrku üle Eesti.

Kuid mitte üksnes bussiühendus ei pälvi valitsuse tähelepanu – nagu teame, ulatub kogu täiendavate taristuinvesteeringute programmi kogumaht kolme aasta peale kokku 135 miljoni euroni, millega parandatakse maantee- ja raudteeühendusi mitmetel põhisuundadel – Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Üks olulisemaid investeeringuid on Tallinna–Narva maantee pudelikaelaks osutunud Aaspere–Haljala 11,6 km pikkuse teelõigu neljarealiseks ehitamine, mis toimub aastatel 2019–2020 ja läheb maksma 15 miljonit eurot. Loodetavasti näeme sel teelõigul tunduvalt vähem liiklusohtlikke olukordi ja mitmed inimelud saavad säästetud.

Tapa–Narva raudteel kiirus tõuseb lõiguti, kokku ligi 77 kilomeetril kuni 135 km/tunnis. 17 miljonit maksva Tallinna ja Narva vahelise ekspressliini käivitamisel lüheneb sõiduaeg praegusega võrreldes 25 minuti võrra ehk 2 tunnile ja 15 minutile. Nendest suurinvesteeringutest lõikavad rohkelt kasu Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa elanikud, kelle liikumisvõimalused paranevad.

Kui me tänasel päeval laiemat regionaalset pilti ei taha näha ning konkreetseid samme maa- ja ääremaa-elanike elatustaseme parandamiseks ette ei võta, siis millal veel? Kas siis, kui üha suurem hulk inimesi on sunnitud selleks, et eluga hakkama saada, oma kodust lahkuma? Keskerakonna poliitika toetab ühiskonna suuremat sidusust ja lähtub oma tegevuses põhimõttest, et kõigil oleks hea Eestis elada. Vedur jõuab tagumiste vaguniteta kiiremini kohale küll, kuid rikkaks muudame oma juubelit tähistava koduvabariigi vaid kõik üheskoos selle nimel töötades.

[fotoallkiri]

PAREMAD VÕIMALUSED: Tasuta ühistransport annab maakonna ettevõtetele lisavõimalusi inimestele rohkem ja parematel tingimustel tööd pakkuda ning oma tegevust selle arvel laiendada. Fotol bussid Rakveres. Foto Scanpix

SIRET KOTKA-REPINSKI,

Riigikogu liige

Jaga |