Euroopa Parlamendi valimised Eestis 2009: mis siis tegelikult juhtus?

Usun, et ka need inimesed, kes erinevalt minust leiavad, et selline otsus on põhjendatud ja õige, nõustuvad minuga, et valimiskorda ei saa ega tohi muuta vahetult enne valimisi. Nimelt oli Riigikogu Kantselei valimisosakond varem korduvalt kirjalikus vormis kinnitanud, et kehtivaks loetakse sedelid, millele on märgitud erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi ja millest  üheselt on arusaadav, et on soovitud hääletada konkreetse erakonna poolt. Keskerakonna büroo oli vastavalt sellele korduvalt informeerinud oma toetajaid, et nimi hääletamissedelil ei muuda selle kehtivust. Vabariigi Valimiskomisjoni 20. mail 2009.a. toimunud koosolekul otsustas komisjon aga ootamatult, et juhul, kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud erakonna registreerimisnumbrit, vaid sellele on kirjutatud erakonna nimekirjas kandideeriva isiku nimi, tuleb selline sedel lugeda kehtetuks. Millest selline meelemuutus tingitud oli, on mulle ja avalikkusele siiani teadmata. Küll aga leian, et selle tulemusena kannatas oluliselt valimiste usaldusväärsus ning küllalt paljud valijad lasid end eksitada.

Valimispäeva õhtu

Kogu Eesti rahvas mäletab, et Vabariigi Valimiskomisjon lubas 7. juunil kell 23.00 kõik valimistulemused avalikustada. Tegelikkuses aga ei teadnud selleks kellaajaks täpseid tulemusi isegi mitte Vabariigi Valimiskomisjon ise ning komisjoni esimees Heiki Sibul andis ainult meediale kiirelt muutuvat ja vastuolulist infot selle kohta, mitu mandaati üks või teine erakond sai. Ühest ja kindlat valimistulemust aga ei olnud, ning sellel ööl ega järgnevate päevade jooksul seda ei tulnudki.

Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht kord töötas, kord ei töötanud ja oli 7. juuni õhtul sisuliselt kasutuskõlbmatu. Kõige kummalisem on, et seal ülevalolevad tulemused muutusid täiesti kaootiliselt ühes ja teises suunas. 8. juunil 2009. a. kella 00:33 seisuga olid kodulehel valimistulemused, mille kohaselt Eesti Keskerakonna poolt olevat hääletanud 103 613 valijat. Samal leheküljel kell 01:14 avaldatud andmete kohaselt oli Eesti Keskerakonna poolt hääletanuid 103 525, seega häälte arvu oli korrigeeritud väiksemaks 88 hääle võrra. Kinnitatud tulemuste järgi sai Keskerakond teatavasti 103 542 häält, ehk midagi kahe eelpoolmainitud arvu vahepealset.

Selgusetuks on jäänud ka see, kuidas on võimalik, et 7. juunil välja kuulutatud valimisaktiivsuse näitaja hiljem muutus. Mäletatavasti teatati juba järgmisel päeval, et täpsustatud andmetel oli valimistest osavõtu protsent 43,9, mitte 43,2. Seega lisandus üleöö ca 5000 hääletussedelit ehk valijat, mis tekitab paratamatult küsimusi Vabariigi Valimiskomisjoni asjaajamise korrektsuse ja aususe suhtes.

Siiani pole kindlust, kas valimiskomisjoni koduleht ja häälte arvestamise programm töötab nüüdseks tõrgeteta ning kes siis õieti on süüdi, et 7. juuni õhtul ja 8. juuni öösel süsteemid ja kodulehekülg ei töötanud? Puudub ka igasugune info selle kohta, et keegi oleks toimuva eest vastutust kandnud.

Olgugi et Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul püüab avalikkust veenda, et valimisõhtul kukkus kokku ainult süsteemi nii-öelda väline pool ehk www.vvk.ee leht, on enam kui küllalt alust arvata, et tegelikkuses ei toiminud ka valimiste infosüsteem ehk VIS. Väidan seda, kuna vastasel korral oleks pidanud ju olema täpsed ning selged valimistulemused Sibulal endal juba õhtul kell 23.00 teada ja viibima ainult nende www.vvk.ee lehele jõudmine. Reaalselt mäletame aga kõik, et isegi südaööks polnud Sibulal mingeid kindlaid hääletustulemusi, vaid ainult tema isiklik arvamus, et Keskerakond sai vist 3 mandaati ja sotsid ei saanud ühtegi ning seegi väljakuulutatud mandaatide jaotus muutus üpris varsti.

Kuna segadust tol ööl oli palju, sõitsin ka ise koos ühe kolleegiga Vabariigi Valimiskomisjoni kontorisse, et oma silmaga näha, kuidas seal asjaajamine käib. Kohale jõudes tuli tõdeda, et mingist toimivast süsteemist kohe kindlasti rääkida ei saanud, sest kõik arvud muutusid reaalajas, ja palju ei puudunud sellest, et Sibul ise paberi ja pastakaga hääli kokku arvutaks. Sellest tulenevalt kahtlen siiani, kas võime olla kindlad laupäeval kinnitatud valimistulemuste õigsuses.

Milline sedel on kehtiv ja milline kehtetu?

Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahv 57 lõige 8 punkt 1 sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et „kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit".

Enamik maakondade ja linnade valimiskomisjone järgis seadust ning luges kõik ühe pitsatijäljendiga hääletussedelid kehtetuks, kuid Valga maakonna valimiskomisjon ja Tallinna linna valimiskomisjon otsustasid täiesti arusaamatul põhjusel erandi teha.

Mustamäe valimisjaoskonnas nr 79 loetud hääletamissedelite hulgas oli 48 hääletamissedelit, millistel puudub üks (välimine) jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Nagu öeldud, on seaduse järgi kõik ühe pitsatijäljendiga sedelid kehtetud, kuid Tallinna linna valimiskomisjon otsustas Euroopa Parlamendi valimise seadust eirata ning need 48 sedelit kehtivaks lugeda.

Samalaadne juhtum on Palupera valla valimisjaoskonnas nr 2, kus hääletamissedelite ülelugemisel Valga maakonna valimiskomisjoni poolt selgus, et 137 hääletamissedelil puudus samuti üks (sisemine) jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Valga maakonna valimiskomisjon luges esialgu need sedelid kehtetuks, kuid sama päeva jooksul mõeldi segastel kaalutlustel ümber ja tunnistati ühe pitsatijäljendiga sedelid kehtivaks.

Keskerakond pöördus kõigepealt mõlema ebaseadusliku otsuse muutmiseks Vabariigi Valimiskomisjoni poole, kuid kuna Sibula juhitav komisjon erakonna kaebust ei rahuldanud, siis pöördus Keskerakond seaduste järgimise tagamiseks Riigikohtu poole.

Võru maakonnas Urvaste vallas on asjalood vähemalt sama segased. Ka seal tuvastati kuusteist ühe pitsatijäljendiga sedelit ja loeti need kõigepealt Võru maakonna valimiskomisjoni poolt kehtetuks. Veidi hiljem aga otsustati Palupera juhtumit eeskujuks võttes lugeda need hääletussedelid ikkagi kehtivaks. Järgmise päeva hommikul helistasin isiklikult Võru maakonna valimiskomisjonile ning palusin antud otsuse kohta protokolli, et see ebaseadusliku otsuse vaidlustamisel aluseks võtta. Veidi aega peale mu telefonikõnet saabus uus info - sedelid tunnistati uuesti kehtetuks. Kehtetuks-kehtivaks-kehtetuks-kehtivaks? Lõpp hea, kõik hea? Aga ei! Sibula komisjon otsustas Võru maakonna valimiskomisjoni üle järelevalve teostamise käigus, et Urvaste valla nimetatud sedelid tuleb ikka seadusevastaselt kehtivaks lugeda.

Ma ei süüdistagi siinkohal maakondade ja linnade valimiskomisjone, vaid leian, et segadus on tingitud Vabariigi Valimiskomisjoni käitumisest ja asjaolust, et eeltöö valimisteks jäeti tegemata. Euroopa Parlamendi valimiste häältelugemisel puudub ühtne ja selge läbiräägitud süsteem, ning seetõttu sõltubki lubamatult palju kohapealse valimiskomisjoni liikmete otsustest, ning seaduste järgimine on Sibula eestvedamisel ja õhutusel muutunud teisejärguliseks.

Keskerakonna ja mu enda kindel seisukoht on, et seadusi tuleb järgida täpselt ja üheselt kõigis maakondades ja linnades, sest ainult nii tagame õiguspärase valimistulemuse. Tegemist on põhimõttelise küsimusega, kuna häälte lugemine peab olema võimalikult täpne, aus ja õiglane nii kõigi erakondade kui ka valijate suhtes. See, kuimitu mandaati üks või teine erakond saab või kaotab, on täiesti teisejärguline.

E-hääletamine

Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehe ja häältelugemise süsteemi kokkukukkumine valimisööl tekitab paratamatult küsimuse, kui turvaline ja veakindel oli e-hääletamise protseduur. Kahtlusi süvendab fakt, et mitmed e-hääletajad on kirjutanud internetifoorumites, et hääleandmisel tekkis tehnilisi tõrkeid või takistusi.

Näiteks on Hinnavaatluse foorumis toodud mitmeid juhtumeid, kus kasutajad pidid hääleandmiseks süsteemiga tõsist võitlust pidama - see aga eeldab kõrgeid teadmisi IT-valdkonnas. Mind väga huvitab, kui palju oli inimesi, kes alustasid hääletamisprotseduuri, kuid ei viinud seda ühel või teisel põhjusel lõpuni. See arv võib viidata ka sellele, kui mitu häält jäi andmata, sest süsteem ei suutnud hääletajat teenindada. Omamoodi võrdsustub see olukorraga, kus keegi või miski füüsiliselt takistaks valija teekonda valimisjaoskonda, mis oleks ju täiesti absurdne.

Lisaks paljudele probleemidele e-hääletuse osas juhtis üks täies mahus e-hääletamise vaatleja koolituse läbinud ja IT-ala hästi tundev inimene mu tähelepanu veel mõnele segasele asjaolule. Nimelt ei kutsutud mingitel põhjustel peale e-hääletamise lõpetamist erapooletuid vaatlejaid e-hääletanute nimekirja printimise ja nende andmete valimisjaoskondadesse saatmise protseduuride juurde. S.t. vaatlejad ei näinud absoluutselt e-valinute sedelite (nimekirjade) printimist, sorteerimist, pakendamist, ümbrikutesse panekut. Ka ei saadud veenduda selles, kas jaoskondadesse saadeti kõigi hääletanute sedelid (nimekirjad) jmt.

Märkimisväärne on ka fakt, et e-valimise alustamise protseduurid küll salvestati videokaameraga, kuid hilisemaid tegevusi nagu näiteks serverite töö lõpetamine, enam ei jäädvustatud.

Võttes eelduseks, et hoolimata vastupidistest väidetest viidi kõik e-hääletuse protseduurid siiski läbi enam-vähem korrektselt ja suuremaid probleeme ei esinenud, tekib küsimus, miks ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni lehel üleval infot e-häälte kohta piirkondade ja erakondade kaupa ning statistikat e-häälte andmise intensiivsuse kohta ajalises lõikes. Nende andmete põhjal oleks nii erakondadel kui ka valijatel märksa lihtsam e-hääletamise süsteemi töökindluses ja täpsuses veenduda, kuna saaks teha vähemalt üldistavaid järeldusi registreeritud e-häälte ja reaalselt e-hääletanute arvu kattuvuse osas kõigi linnade ja valdade lõikes.

Samuti teeb mind ettevaatlikuks asjaolu, et e-valimiste õiguspärasust ja korrektsust kontrollivad eraõiguslikud audiitorid. Minu hinnangul peaks seda tegema avalik-õiguslikud audiitorid või siis mõlemad teineteisest sõltumatult.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult tuleb tõdeda, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole teinud kõike endast olenevat Euroopa Parlamendi valimiste korrektseks ja edukaks läbiviimiseks ning et ilmselgelt vähese eeltöö tulemusena jääb õhku kümneid vastuseta küsimusi nii eelhääletamise ja e-hääletamise kui ka valimisööl toimunu kohta.

Lisaks puudustele komisjoni töökorralduses jätab soovida ka komisjoni esimehe Heiki Sibula üleolev ja ebakonstruktiivne suhtluslaad. Tegelikult peaks ju kõige rohkem seisma korrektsete valimistulemuste eest just Vabariigi Valimiskomisjon ning selle saavutamiseks oleks pidanud Sibula meeskond aktiivselt valimiskomisjonide tööd kontrollima ja tehtud vigu tuvastama ning parandama, mitte keskenduma meedias esinemisele.

Ma sügavalt loodan, et tehtud vigadest vähemalt õpitakse ning tulevastel valimistel nii palju probleeme ja seaduste rikkumisi ei esine. Selleks tuleks aga Vabariigi Valimiskomisjoni esimehel Heiki Sibulal kriitilise pilguga oma senist tegevust ja tegevusetust analüüsida, sellest omad järeldused teha ning aumehelikult käituda ja tagasi astuda.

PRIIT TOOBAL

Keskerakonna peasekretär

Jaga |