Hiidlased avasid puuetega inimestele maailma

MALLE KOBIN,      24. november 2004


Aasta oli 1995, kui Hiiu maavalitsuses loodi puuetega inimeste maakondlik organisatsioon – Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda. Kuna Hiiumaa on oma pindalalt väikseim maakond Eestis, polnud võimalik luua organisatsiooni, "nii nagu ette nähtud", erinevate puudeliikide järgi, vaid tuli arvestada hetkeolukorda ja sellest tulenevaid võimalusi.

Asutajaliikmeteks saidki puuetega inimeste või puuetega lastega tegelevad organisatsioonid-institutsioonid maakonnas, mis tol ajal oli ainuvõimalik tee puuetega inimeste tegevuse intensiivsemaks korraldamiseks. Juhatuse esimeheks valiti Hiiu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja, praegune sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja ja tegevdirektoriks sama osakonna töötaja Aasa Saarna.
1998. aastal ühitati juhatuse esimehe ja tegevdirektori ametikohad ja Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda hakkas juhtima allakirjutanu, kes on selles ametis tänaseni. Samal ajal alustati Hiiumaa Koja laienemisprotsessi uute organisatsioonide loomise näol. Lisaks asutajaliikmetele-organisatsioonidele tekkisid MTÜ Kärdla Erivajadustega Noorte Oma Klubi, MTÜ Kõrgessaare Puuetega Noorte Klubi Vikerkaar, Pühalepas Meelespea, Hiiumaa Tuletõrjeühingu puuetega liikmete selts, MTÜ Hiiumaa Diabeediselts, MTÜ Hiiumaa Vaegkuuljate Ühing, MTÜ Toetaja.
Tegevust alustas Kärdla linnavalitsuse juurde kuuluv puuetega laste päevahoid, kus neile antakse algharidust, ning käivitus hea tahte ühingu Lootus baasil puuetega inimeste päevakeskus Käinas. Tänaseks ongi intensiivsem tegevus koondunud omavalitsuste piirkondlike keskuste juurde: Kõrgessaares Lauka päevakeskusesse, Pühalepas Hellamaa perekeskusesse, Käinas hea tahte ühingu Lootus ruumidesse, Kärdlas Puuetega Laste ja Noorte Keskusesse.

Laienemist piirab raha ja professionaalsuse nappus
Olgugi et loodud on mitu uust organisatsiooni, ei saa öelda, et oleme olemasolevaga rahuldunud. Uute organisatsioonide teket pidurdab tunduvalt nii professionaalse inimressursi kui raha vähesus, sest iga loodud organisatsiooniga kaasneb seadusele vastav raamatupidamine ja aruandlus maksuametile. Täiesti reaalne on Hiiumaal luua organisatsioonid liikumispuuetega inimestele, allergikutele, astmaatikutele, kuid see eeldab täiendavaid rahalisi vahendeid, mida Hiiumaa elanikkonna ja puuetega inimeste protsentuaalset suhet arvestades kusagilt juurde ei tule.
Planeeritud tegevuses on Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda püüdnud järgida inimeste soove ja vajadusi. On tekkinud oma traditsioonid, näiteks eelmise tegevdirektori Aasa Saarna algatatud igasuvised rehabilitatsioonilaagrid, kus oleme osalemislusti pakkunud ka puuetega inimestele teistest Eestimaa piirkondadest ja välismaaltki. Meie laagritest on osa võtnud harjumaalased, ida-virumaalased ja soomlased.

Koostöö Taani riigiga
Aasta 1999 oli Hiiumaa puuetega inimeste tegevuses pöördeline – algas ettevalmistuste tegemine puuetega inimeste suunamiseks tööturule. Projekti, mis oli esimene puuetega inimeste tööle rakendamise projekt vabariigis üldse, rahastasid nii Eesti kui Taani riik ning see kandis nime "Toetatud töökohtade loomine puuetega noortele Eestis". Kuigi algselt oli nimetatud projekt Hiiu maavalitsuse alluvuses, oli Hiiumaa Puuetega Inimeste Kojal selles küllaltki tähtis roll – nimelt ei oleks tegevus ilma III sektori organisatsioonita üldse käivitunud. Koja sisuliseks tööks sai tööturule suunatud puuetega inimeste ja nende perede sotsialiseerumisele kaasa aitamine läbi ühisürituste, nõustamiste ja muu organiseeritud tegevuse. Kolm aastat oli nimetatud tegevus projektipõhiselt Hiiu maavalitsuse hallata. Suure töö nii rahaliste vahendite hankimisel kui kogu tegevusprotsessi koordineerimisel tegi ära sotsiaal- ja tervishoiuosakonna toonane juhataja asetäitja sotsiaaltöö alal Annely Tikerpuu-Kattel. Naiskonda kuulusid veel Malle Kobin, Jane Aron ja Ene Eilimo. Juba teist aastat on nimetatud tegevus – puuetega inimeste tööle aitamine – Hiiumaa Puuetega Inimeste Koja hallata. Selleks tegevuseks on tulnud leida rahalisi vahendeid väljaspool üldist rahastamist. Seni on see õnnestunud.

Taas koos taanlastega
Tänu eelpool nimetatud projektile on Hiiumaa Puuetega Inimeste Kojal olnud võimalus osaleda rahvusvahelises koostöös, seda Kopenhaageni Keskuse projektis "Kohalikud koostöövormid Euroopas". See projekt oli uurimuslikku laadi ja püüdis välja selgitada võimalusi ja tulemusi kolme sektori koostöös teatud piirkonna inimeste tööhõive, seega ka toimetuleku parandamiseks. Põhieesmärgiks oli pakkuda laiemale auditooriumile protsessiõpet, kes oleksid huvitatud uutes koostöövormides töötamise potentsiaalist.
Kopenhaageni Keskuse projektis osalesid kuus Euroopa riiki: Eesti, Taani, Holland, Saksamaa, Iirimaa ja Hispaania. Projekti raames toimusid vestlused-intervjuud kohapeal. Intervjueeriti projektijuhti, III sektori esindajat, tööandjaid, projekti raames töötavaid puuetega inimesi.
Lisaks toimusid teemaõpikojad Taanis, kuhu oli kutsutud igast osalevast riigist era-, avaliku ja kolmanda sektori esindaja, kes otseselt oli nimetatud tegevusega seotud. Teemaõpikodades osalemine andis koostööprojektidele võimaluse oma senitehtud töö läbi vaadata, et koostöövormid toodaksid edaspidi kõigile kasulikke lisaväärtusi. Osalemine Kopenhaageni Keskuse projektis avardas silmaringi ja mis peamine – andis teadmise, et me oleme rahvusvahelisel tasandil suutelised tegema koostööd mitte halvemini kui teised Euroopa riigid.

Avatud maailma
Aastaks 2003 (Euroopa puuetega inimeste aasta) võttis Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda oma põhieesmärgiks jõuda avatud maailma. Selle me ka täitsime – valmis sai veebileht aadressiga www.hiiumaapik.ee. See vajab pidevat täiustamist ja parandamist. Veel ei ole kõikide liikmesorganisatsioonide leheküljed korrastatud. Lisaks toimus kampaaniaüritus koos Eesti Kurtide Liidu ja Parkinsonihaigete Seltsiga.
Mida toob Hiiumaa puuetega inimestele ja nende organisatsioonidele homne päev? Hiiumaa puuetega inimestega tegelevad spetsialistid on osalenud mitmel Euroopa Liidu struktuurifondidest rahataotlemisvõimalusi tutvustaval koolitusel.
Loodan, et Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda saab edaspidigi jätkata oma väljakujunenud traditsioonilise tegevusega, samas olla ka avatud kõigele uuele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)