Kas mood, laiskus või hoolimatus?

BERNHARD LODJAK,      10. oktoober 2007


Jutt tuleb tänapäeva Eesti meesinimestest. Väga sageli võib kohata pikajuukselisi, isegi patsiga mehi. Habemeajamisega ei näi tegelevat vähemalt kolmandik kesk- ja vanemaealistest. Karvasena juhitakse riiki ja riigiasutusi, samuti ülikoole ja gümnaasiume ning muid noorsoo õpetamise ja kasvatamise kohti. Karvaseid isendeid võib kohata ettevõttejuhtide hulgas ning nüüdisaegne põllumajanduski pole neist vaba. Muusikuil, kunstnikel ja mitmetel teistel kultuuripõlduritel lausa meeldib karvus olles kaaskodanikega suhelda.

Jääb üle küsida: kas karvane eestlane olla on ilus ja hää?

Mõni, isegi paljud, on loomult kena näoga või vähemalt keskpäraselt tavalised, kuid karvad teevad nende välimuse inetuks, isegi nii näotuks, et ei taha sellise poole vaadatagi.

Kord Pärnus käies trehvasin bussis istuma kahe keskealise soliidse proua taha ja paratamatult kuulsin nende jutlemist. Lühidalt: meeste pikad juuksed, patsid ja ajamata habemed mõisteti karmilt hukka. Ülemäärase karvasuse põhjuseks ei peetud juuksuriraha nappust või habemeajamisvahendite kallidust, vaid eeskätt laiskust, seejärel aga moodi ja, lõpuks, sissejuurdunud harjumust alavääristada kaasinimesi. Prouad lugesid nimepidi üles spordi-, kultuuri- ja riigitegelasi, keda teleris nähes pidavat neil süda pahaks minema. Leiti, et isegi telekat saab väga lünklikult vaadata, sest karvadega küllastatud mehi näidatakse väga sageli.

Lihtsalt arusaamatu, miKs inimesed tahavad olla palju hirmsamad, kui nad tegelikult on?! Ei saa aru ka naistest, kes taluvad elu ja und karvadesse uppunud mehe kõrval. Kord Tartus Võru tänaval nägin, kuidas igavene pikk ja peenike nooruk ning pisike piiga suudlesid ning tüdruk pidi kahe käega poisi huultelt karvu eemale lükkama. Kole pilt! Pikki juukseid on aga tülikas hooldada ning neis võivad täid endale kodu leida.

Igasugused juhid, eriti aga õppejõud ja õpetajad peaksid omaks võtma tõe, et nad on ka kasvatajad, kellest võetakse eeskuju. Tartu ja Tallinna ülikoolide habemega rektorid võiksid mõelda, et kui nende tuhanded tudengid kasvatavad endale habeme, võime nende järglaste kaudu lähiajal olla karvastuse poolest keskajas tagasi.

Nii et – Eesti pole mitte ainult erakordselt edukas ja rohket enesekiitust täis Potjomkini küla, vaid ka ülemäära karvane.

[fototekst]
KAS MÕNI HABE KAUNISTAB MEEST VÕI ÜLENDAB MÕNI MEES HABET? Tartu Ülikooli rektori G.F.Parroti järeltulija - professor Claus Zoege von Manteuffel.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)