Nädala juubilar OLIVER KRUUDA 45

2005. aasta kopteriõnnetus vapustas meid kõiki. Oliver kaotas siis kaks väga lähedast naist - abikaasa Ruta ja õe Kristeli. Ajakirjanikele on ta ise varem sellest rääkinud, nii et siinkohal ma sel teemal ei peatuks. Elu läheb edasi, jäävad kaunid mälestused koosveedetud aegadest, lapsed sirguvad ja õpivad usinalt. Üks õilis tegu on Oliveri ja laste loodud SA dr. Ruta Kruuda mälestusfond, et hinnata tema panust Eesti rahvatervise valdkonna arengusse. Fond annab eri aastatel välja mitmeteemalisi stipendiume.

Minu süda on rahul, mulle tundub, et tänaseks on Oliver oma südames ka jälle õnnelik.

Meie tutvus Oliveriga algas Põlvas, kui olime veel päris lapsed. Me võime oma sõprust mõõta juba peaaegu 40 aastaga, ma arvan. Oliveri õde Kristel oli minu parim sõbranna, jagasime koolipinki kogu Põlva keskkoolis õppimise aja. Sealt läksime Kristeliga koos edasi Tartu Ülikooli majandust õppima.

Seega tunneme teineteist Oliveriga pikki aastaid. Kuigi me pole veresugulased, oleme me kindlasti hingesugulased, kui nii võib öelda. Ma olen päris kindel, et selline suhe on tänapäeval palju tugevam ja püsivam kui sugulus. Oliver oli minu jaoks lapsepõlves Kristeli väikevend, alati rõõmsameelne ja sõbralik. Kooliajast meenuvad mõned vallatused, eks temas oli ikka paras annus ka Tootsi. Hiljem on elu viinud Oliveri kaugele (näiteks on elanud koos laste ja abikaasaga USA-s Bostonis), kuid ta on alati jäänud lähedaseks ja inimlikuks.

Oliver läks oma isa jälgedes õppima Põllumajandusülikooli veterinaariat, aga kuna tal on tugev ärivaist, suundus ta hiljem majandusaladele ja sukeldus siis edukalt ärisse, tegutsedes väga laiahaardeliselt toiduainetööstuses. Kindlasti oli siin määravaks tema sõpruskond ja Eesti riigi iseseisvuse algus. Vähem on räägitud Oliveri suurest spordisponsorlusest, näiteks on ta pannud õla alla Põlva edukale käsipallimeeskonnale. Ta on aastaid toetanud ka laste laulustuudiot jms. Oma poegi on ta samuti suunanud sporti tegema, elades neile võistlustel igati kaasa. Karl on juba tubli rallisõitja, Gustav on peagi selleni jõudmas. Gerda asus õppima sotsioloogiat Londoni Ülikoolis, mille eelmisel aastal lõpetas; praegu on ta Edinburgi Ülikooli magistrant ja selle aasta lõpuks kaitseb magistritöö turunduse erialal - niisiis tütrel on isalt päritud ettevõtlushuvi. Oliver on alati rõhutanud, et tema lastel peab olema parem lapsepõlv kui oli tal endal, ja seda on ta suutnud ka võimaldada. Meie aeg oli ju selline, et paljustki, näiteks välismaal õppimisest, ei osanud me unistadagi.

Oliveri elus on olnud valusaid kaotusi, aga kindlasti ka suurt edu ja võite. Tunnustan tema omapärast mõttekäiku, rahulikkust ja tundlikku kriitikameelt. Mõnikord on võõramates kuulajates segadust tekitanud tema omapärane huumorimeel, mille peenemaks tajumiseks peab olema hea inimestetundja.

Samas on ta üks neid Eesti ärimehi, kes valdab peast riigi aastaeelarve sisu. Jah, ta on rikas ärimees, kuid rikkus ei ole teda rikkunud lähedaste ja tuttavate jaoks. On vähe inimesi, kellele ta ka oma mõtteid on avanud, ja mul on hea meel, et olen üks nendest.

Oliver on varem rahastanud ka erakondi, suuremalt näiteks Keskerakonda, Rahvaliitu ja Reformierakonda. Ta toetas teatud ideid, mis olid talle sümpaatsed, kuid kindlasti ei olnud ta nõus nende erakondade kõigi seisukohtadega. Igal juhul ta kuulus ja kuulub edasi Eesti ärieliiti, ning ta on jäänud kindlalt toetama Eestile kasulikke tegusid ja eestimeelseid ettevõtmisi.

Kui Oliver läks meediaärisse, panustas ta sinna tohutult oma südame ja ärivaistuga. Ta tahtis saavutada, võrreldes meie peavoolumeediaga, tasakaalu - kõik ju näevad, et seda on Eesti ellujäämiseks tarvis. Aga vastane osutus liiga võimsaks. Oliver ei arvanud, et teda nii ägedalt rünnatakse, ja see oli tema jaoks kogemus. Kuid õiglustunne ja mure väikese Eesti pärast ei ole kuhugi kadunud, see tuleb välja igast tema sammust, igast tema jutust. Ta on üks viimaseid, kes omab veel Eesti kapitalil baseeruvaid ettevõtteid. Hetkel on ta isiklikult taas sukeldunud Tere juhtimisse - mulle see meeldib ja kindlasti tuleb see ettevõttele kasuks.

Vahel viib mõte sinna, et küsin endalt: kes lohutab teda, kui temal on raske? Tal on olnud ikka väga ränki aegu. Usun, et tal on lohutaja olemas! Ja lapsed! Ja ta on olnud tähelepanelik onu ka oma õetütardele, kaksikutele Liinale ja Laurale (23), kes elavad praegu New Yorgis.

Olen kindel, et Oliveri edukamad ajad on veel ees. Tema ümber on talle olulised inimesed ja ta saab kõige väärtuslikumat ressurssi - aega - sisustada meeldivate tegevustega.

Südamlik õnnesoov ja aitäh, et oled meie jaoks olemas!

ESTER TUIKSOO, lapsepõlvesõber

Pildiallkiri:

OLIVER KRUUDA: Sündinud 27. veebruaril 1967 Põlvas. Spordi- ja majandustegelane, ettevõtja. Õppinud Nõo keskkoolis, lõpetas 1985 Põlva keskkooli, õppis 1987-1988 EPA-s veterinaariat. Aastast 1998 Käsipalliliidu president, aastast 2000 Ratsaspordiliidu juhatuse liige. 1999-2001 Eesti Olümpiakomitee, aastast 2001 Olümpiakomitee täitevkomitee ja 2001-2008 Olümpiakomitee esindajate kogu liige. 2007-2010 Eesti Kultuurkapitali spordi sihtkapitali nõukogu liige. Tere AS-i juhatuse esimees ja suuromanik, omab osalusi ka muudes ettevõtetes. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni liige alates 2001. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2005).

Jaga |