Tehkem Eesti eksperiment!

Tiit Toomsalu,      28. november 2001




Sotsiaaldemokraatliku Partei juhatus võttis 20. oktoobril keskjuhatuse koosolekul vastu pöördumise "Tehkem Eesti eksperiment!". Intelligentsile, valitsusringkondadele ja avalikkusele mõeldud pöördumise üheks autoriks oli teaduskandidaat HERBERT VAINU. Mööndes haritlaskonna olulist osa suundaandvate arengute mõtestamisel, mille üheks näiteks ajaloost saaks tuua 1988. a. Eesti loomeliitude ühispleenumi, luges juhatus äärmiselt tervitatavaks laiemapõhjalise arutelu käivitamist esitatud ideede põhjal.
Tiit Toomsalu
Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esimees

Maailma kiire

majanduslik, tehniline ja teaduslik arenemine viimasel aastasajal ja eriti viimastel aastakümnetel on tõstatanud küsimuse inimkonna elu ümberkorraldamise vajadusest. Erinevates tegevusvaldkondades töötavad teadlased, samuti publitsistid on avaldanud erinevaid seisukohti otstarbeka elukorralduse kohta lähemas tulevikus, mida nimetatakse mitmeti, sealhulgas postkapitalistlikuks.

Paljudel juhtudel leitakse,

et majandusliku efektiivsuse ja heaolu asemel või vähemalt nende kõrval peaksid tõusma ja tõusevadki esiplaanile sotsiaalsed, vaimsed, ökoloogilised, eetilised jne küsimused: inimeste elu sisukamaks muutmine, ühtekuuluvustunde suurendamine, sotsiaalne õiglus ja turvalisus, kommertshuvidest lähtuva meedia mõjul massikultuuri levikust tingitud inimeste emotsionaalse sfääri arengu mahajäämise või koguni taandarengu likvideerimine intellektuaalse sfääriga võrreldes, rohkem hoolitsust tulevaste põlvkondade elutingimuste eest jmt - kõik see, mida võiks kokkuvõtlikult nimetada isiksuse igakülgseks arendamiseks. Puudub aga üksmeel selles osas, kuidas seda kõike saavutada, ning elu läheb suurelt osalt edasi isevoolu.

Samal ajal on

viimase aja antropoloogilised uurimised viinud järeldusele, et inimkonna areng, kuigi kulgenud teatud seaduspärasustega, on olnud üpris variantiderohke. Seejuures on just hübriidvormid olnud eriti viljakad. Näiteks Antiik-Kreeka linnad, sh Periklese-aegne Ateena - euroopaliku kultuuri üks alustalasid - polnud enam kogukonnad, aga neil puudusid ka põhilised riiklusele omased tunnused, sh bürokraatia. Sama kehtib nähtavasti ka tänapäeva kohta.

Maailmapank

on oma ametlikus dokumendis tunnistanud, et ühesugused ühiskonnaelu korraldamise vormid võivad kohalikest oludest tingituna anda vägagi erinevaid tulemusi. Tugevneb kriitika suunale muuta maailm ühetaoliselt läänelikuks.
Käärimine on jõudnud Rahvusvahelisse Valuutafondi, mida mitmelt poolt on kritiseeritud viletsate tulemuste pärast endiste sotsriikide transformeerimisel. 10 aastaga pole enamikes riikides sisemine koguprodukt inimese kohta jõudnud ümberkorralduste-eelsele tasemele, küll aga on teravnenud sotsiaalsed probleemid - suur varanduslik kihistumine, tööpuudus, kriminaalsuse kasv, iibe langus jne.

Endisi sotsriike

on suunatud shabloonset teed mööda shabloonsete eilsete-tänaste läänelike eesmärkide poole, selmet sealset labiilseks kujunenud olukorda ära kasutades stimuleerida neid erinevate tulevikuteede otsinguile. Kuid veel pole hilja alustada sellesuunalisi eksperimente. Ja miks mitte Eestist.
Meie arvates on siin olemas head, otse ideaalsed eeldused, kui tavalisel kombel Eesti raske mineviku ja väiksuse üle kurtmise asemel lähtuda maailma arengu eeldatavatest peamistest tendentsidest. Riik on haritud, meil on ajupotentsiaali optimaalse tee otsinguks. Pealegi algas nõukogude ajal mõnigi üldiselt häid tulemusi andnud majanduslik eksperiment just Eestist ning tõi kaasa võrreldes teiste liiduvabariikidega kõrgeima elatustaseme, mis vaatamata vahepealsele langusele on säilinud ka praegu, kuigi on ära nullitud mitme tollase hea katsetuse edukad tulemused.

Teiseks,

oleme eelmisel sajandil elanud eri rezhiimide tingimustes. Igaühel neist, ka praegusel, on olnud halbade kõrval häid külgi. Vaja on ainult süveneda, lõpetada primitiivne iga uue rezhiimi poolt eelmise põhjamise mäng ning püüda sünteesida parim kombinatsioon.

Kolmandaks

on meie riigi väiksus trump: võimalik rahvusvaheline rahaline toetus Eesti eksperimendile ei läheks rahvusvahelisele kapitalile kalliks maksma, isegi kui tulemused avalduvad esialgu vaid sotsiaalsfääris. Ning nähtavasti oleks võimalik raha ka saada, sest isegi maailma vägevad teavad, et praeguseks
ainuvõimalikuks kuulutatud skeemil on tõsiseid vigu, mida mõnikord kutsutakse ka kriisinähtusteks.

Leiame,

et parteidevahelise konfrontatsiooni asemel oleks Eestis otstarbekas ajusid ragistada ühiskondliku konsesnsuse optimaalse variandi leidmiseks ja seejärel elluviimiseks. Omalt poolt arvame, et vasakpoolsele maailmavaatele omast püüdu vähendada sotsiaalset ebavõrdsust tuleks täiendada uute, nüüdisaja nõudeid järgivate punktidega, mis arvestaksid maailma üldist olukorda ja Eesti traditsioone.

Eesti säilinud looduslähedus

võiks stimuleerida uute efektiivsete vormide otsinguid teadustehnilise arengu ja rohelise elulaadi ühitamiseks. Sama mõte kõlas juba kümme aastat tagasi I Eesti Tuleviku kongressil. Ei tohiks lasta massikultuuril lõhkuda meie laulu- ja tantsupidude tava, mis on pikka aega toonud vaimset rõõmu tervele rahvale ja meie külalistele.

Teades hästi

nii Lääne kui ka Ida elu-ja mõttelaadi, võiksime olla vahendajateks ja lähendajateks. Teistelt parteidelt, teadlastelt ja lihtkodanikelt võib tulla huvitavaid ettepanekuid ja täpsustusi. Üheks selliseks - meie arvates siiski mitte kõige õnnestunumaks - vormiks on juba Riigikogu poolt vastuvõetud geeniseadus.

Miks mitte

korraldada parimate ideede väljaselgitamiseks ning lähedaste mõtete sünteesimiseks konkurss "Eesti eksperiment"? Kaasa võiksid lüüa ka teiste riikide esindajad, sh kriitilise mõtlemise poolest tuntud ja tunnustatud ühiskonnateadlased.
Zhürii peaks koosnema poliitikute kõrval mitte ainult kompetentsetest, vaid ka eri valdkondade ühiskonnateadlastest (miks mitte ka loodusteadlastest), vältimaks ühekülgset lähenemist, mis kahjuks on omane varasematele tulevikustsenaariumitele. Ja asuda siis zhürii otsust ühiselt ellu viima, kurssi praktiliste tulemuste põhjal korrigeerides.

Eesti inimesi eraldavad

küllaltki suured lahkarvamused, mis on tingitud erinevatest majanduslikest huvidest, erinevast elulaadist jne. Kuid eks me kõik taha oma kodumaale parimat, ka head kuulsust ülemaailmses ulatuses. Meie arvame, et see on küllaldane stiimul pakutud intensiivset mõttetegevust ergutava plaani teostamiseks. Loovate, otsinguliste ülesannete esiplaanile toomine võiks leevendada maailmas praegu primitiivsel põhimõttel "silm silma, hammas hamba vastu" teravnenud rahvusvahelisi suhteid.
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)