Riigikogu hakkab arutama VEB Fondi teemat

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul on arutelu eesmärgiks saada selgust, et kui riik on sekkunud eraõiguslikesse suhetesse läbi Riigikogu otsuse ja läbi Eesti Panga tegevuse, siis missugustel tingimustel on Eesti riik praeguse olukorra eest vastutav. „Näiteks on osad VEB Fondi sertifikaadiomanikud saanud hüvitist ja osad mitte. Kas see on õiglane ja kas siin eksisteerib kuskil ka poliitiline vastutus? Oluline on saada ka kindlustunne, et üks erakond, mis on rohkem seotud VEB Fondi juhtumiga, poleks Kremli poliitikute poolt manipuleeritav. Me peame ka selle teoreetilise riski maandama,“ kirjutab Karilaid.

VEB Fondi teemal on valminud nii Riigikontrolli kui ka Eesti Panga audit, lisaks on veel ka Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuanne ja kohtulahendid. Õiguskomisjoni istungil selgus, et erakonnad on valmis seda teemat uuesti Riigikogus avalikult käsitlema; seekord oluliselt tähtsa riikliku küsimusena ette valmistatava arutelu vormis. Arutelu tulemusena võib sündida ettepanek valitsusele, samuti peaks selguma praegu Riigikogu menetluses oleva VEB Fondi puudutava otsuse eelnõu edasine menetluskäik.   

VEB Fondi jätkuv saaga

1990. aastate algul külmutas Vene Föderatsioon ühepoolselt Eesti pankade korrespondentkontod Venemaa Välismajanduspangas. Värskelt ringlusesse lastud Eesti krooni stabiilsuse säilitamiseks ja pangandussüsteemi toimimise huvides eraldas Eesti 1993. aastal Riigikogu otsusega kahe Eesti kommertspanga (Põhja-Eesti Aktsiapank ja Balti Ühispank) nende klientide nõuded, kellele tulid välisülekanded Venemaa Välismajanduspanga kaudu pankade kohustuste hulgast. Eraldatud nõuded viidi sama Riigikogu otsuse alusel moodustatud Riiklikusse VEB Fondi. Endiste pangaklientide nõuded pankade vastu (kontol olev raha) asendati Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega.  

Kuna sertifikaadiomanikeni mingit reaalset vara pika aja jooksul ei jõudnud, pöördusid viis neist 2004. aasta lõpus kaebusega riigi vastu halduskohtusse.

VEB Fond ei suutnud 2010. aasta jõustunud kohtuotsuse järel kompensatsiooni pakkuda ning riiki kohustati üheksa kuu jooksul uuesti otsustama VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimus.

Riik kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul oma kohustusi ei täitnud ja Tallinna ringkonnakohus määras riigile 3200-eurose trahvi.

Seejärel võttis Riigikogu 2013. aastal vastu otsuse, millega otsustati likvideerida VEB Fond ja maksta kõigile sertifikaadiomanikele hüvitis likvideeritava fondi vara müügist laekuva summa arvelt. 12 sertifikaadiomanikku esitasid Riigikogu otsuse peale kaebused vastavalt siseriiklikule menetlusõigusele otse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. Kolleegium andis asja arutamiseks Riigikohtu üldkogule. Menetluse ajal ilmnes asjaolu, et Eesti Pank on aidanud dokumente võltsides 32 miljoni dollari ulatuses Venemaalt ühel Vene ettevõtjal pankade korrespondentkontol külmutatud raha kätte saada.

Riigikohtu otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Riigikohus leidis vastupidiselt juba jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele, et Eesti riigil puuduvad igasugused kohustused VEB Fondi sertifikaadiomanike ees. Pärast Riigikohtu otsuse tegemist viis VEB Fond läbi fondi vara müügi. Ainsaks varaks oli Venemaa Välismajanduspanga vastu suunatud nõue, millele lahenduse leidmine on võimalik üksnes poliitilisel teel. Varale ühtegi pakkumist ei tehtud ja fondi likvideerimisel sertifikaadiomanikele mingit hüvitist ei makstud. Seega ei saanud kaebajad lõpptulemusena mingit hüvitist oma pangakontol olnud raha eest, mida riik kasutas pankade saneerimiseks.

AIVAR JARNE

[esiletõste]   Oluline on saada ka kindlustunne, et üks erakond,

mis on rohkem seotud VEB Fondi juhtumiga, poleks Kremli 

poliitikute poolt manipuleeritav.

Jaga |