Kahepalgeline Euroopa Liit

JANNO REILJAN,      27. august 2003


Euroopa Liit peab läbirääkimistel silmas oma, mitte Eesti põllumehe huve

Kõik, mis Eesti arengus vastab soomlaste, rootslaste, sakslaste ja teiste euroliitlaste huvidele, tunnistatakse diplomaatiliselt "Eesti eduks" ka siis, kui meil ninaots ka enam viletsusesoost välja ei ulatu.
Eesti peamine majandusprobleem - põllumajanduse ja maaelu häving - on otseselt ELi süü. Eesti toiduainetele on ELi turg suletud. Eesti avatud turule tungivad aga ELi toiduained, mis on riiklike tootja- ja ekspordisubsiidiumidega tootjahinnast kuni 80 protsenti odavamaks muudetud. Ebaausa kaubandusega on kümnetelt tuhandetelt inimestelt Eestimaal võetud töö ja sissetulek. Sellest libisetakse aga üle juttudega Eesti "kiirest ja edukast majandusarengust". Ühiskomitee istungite päevakorrast leiame ainult ELi riike huvitavad punktid. Eestile eluliselt tähtsaid küsimusi ei võeta väga erinevatel põhjustel päevakorda - päevakord olevat juba täis, probleem ei olevat veel arutamiseks küps, asi vajavat enne põhjalikku analüüsi jne.
Ebaaus kaubandus laostab Eesti põllumehed ammu enne ELiga ühinemist. Euroliidule see meeldib, sest nii langeb ära vajadus Eestile Euroopa põllumajandus- ja regionaalarengufondidest raha eraldada. Edaspidi võib kahepalgeline EL oodata Eesti põllumehelt kriitika asemel juba selget vaenulikkust. Sõnaõiguseta lakeina tõelised eestlased Euroopa Liitu astuma ei nõustu.
Postimees, 15. aprill 2000

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)