Kas Iseseisvuspartei on Eesti oma Põlissoomlased?

Põlissoomlased tahavad esindada lihtrahvast, kuid ei kuuluta proletaarset revolutsiooni, vaid libertaarset vabadust. Nad on vastu Euroopa Liidule ega häbene tagasi tahta Lõuna-Karjalat ja nõuavad, et immigrandid käituksid Soomes selle maa tavade kohaselt, kuid on ülisolvunud, kui neid sellepärast rassistideks peetakse (Heiki Suurkask, EPL 28.10.2008). Põlissoomlaste ekvivalendiks siinpool Soome lahte oleks arvatavasti Eesti Iseseisvuspartei.

Meie rahvuslased, kes ei soovi, et neid natsideks, rassistideks või paremäärmuslasteks nimetataks, ei luba ka Põlissoomlasi eelpoolöeldud sõnadega kirjeldada. Kuigi tõde on kuskil keskel,  võib sellisest hoiakust välja lugeda teatud ettevaatlikkust, alalhoidlikku kaitserefleksi, sest meeles on Austria Vabadusparteiga seondunu ning hilisemad Euroopa Liidu sanktsioonid Austria Vabariigi vastu. Kui Eesti või Soome rahvuslased tunnistaksid oma natsilembust, oleks ka nendega kaputt. Samas polevat Põlissoomlaste puhul tegemist mitte parempoolsete, vaid vasakpoolsete rahvuslastega, mistõttu äärmisel juhul saaks nende puhul rääkida vasakäärmuslikest natsidest.

Iseseisvuspartei vajaks head liidrit. Põlissoomlaste karismaatiline juht Timo Soini on tuntud oma kõlavate väljaütlemiste poolest, näiteks: „Karjala on osa Soomest; me ei ole mitte röövretkel, vaid nõuame röövlilt saaki tagasi." Pannes selle Eesti konteksti, võiks Iseseisvuspartei tulevane karismaatiline liider öelda: „Petserimaa ja Narva-tagune on osa Eestist; me ei ole röövretkel, vaid nõuame röövlilt saaki tagasi."

Kui mõelda, siis IRL ei ole ammu enam isamaaline erakond (alles on jäänud Res Publica ehk konservatiivne pragmatism), sest sama niši on üle võtnud juba sini-must-valgeks ümberformeerunud oravad. Kuid oravadki ei saa kunagi pärisrahvuslasteks,  sest see läheks vastuollu liberalismiga, mida nad hirmsasti üritavad viljelda. Seetõttu oleks Iseseisvuspartei jaoks aeg justkui küps. Iseseisvusparteilased ootaksid kindlasti oma rüppe kunagise Isamaaliidu radikaalsemaid ehk siis „tõelisi isamaalasi" ja IRL-i hüljanud tegelasi.

Iseseisvuspartei karismaatiline liider peaks olema tänaste valitsuserakondade ja üldse kõikide vanade erakondade vastu. Kindlasti ka igasuguse liberalismi ja eurojaatuse vastu ning euroskeptitsismi poolt. Ta nõuaks Venemaalt tagasi Setumaad ning ühendaks selles küsimuses jõud Põlissoomlastega, kes nõuavad Lõuna-Karjala tagastamist. Ühine keel leitaks ka Jaapani valitsusega, kel on venelastega samasugune kana kitkuda seoses Lõuna-Kuriilidega. Kahju, et lätlased loobusid territoriaalsetest nõudmistest Venemaale, kuna siis saanuks tulevane Iseseisvuspartei juht ka nendega koostööd teha.

Põlissoomlased teeksid Soomes seda, mida meie rahvuslased teeksid Eestis, ehk siis oleks nende loosung „Võõrad maalt välja!". Soomes öeldakse: „Maassa maan tavalla tai maasta pois!" („Igal maal selle maa kommete-tavade järgi või kasi maalt välja!"). Sellest ütlemisest  võib peagi saada Soome riigi ja rahva rahvuslik moto, mille mõjusid hakkavad tundma ka Soomes töötavad ja elavad eestlased.

Kurb on see eesti rahva elu. Valitsusparteid rõõmustavad ja kiidavad eesotsas sotsiaalminister Hanno Pevkuriga takka: küll on ikka vahva ja tore, kui eestlased võõrsil leiba teenivad! Tegelikkust kokku võttes tuleb eestlaste puhul aga nukralt nentida: ei oodata neid kodumaal, ei taheta neid välismaal!

Tõepoolest tundub, et rahvuslikud ja võõravastased jõud on Euroopas pead tõstmas, - kui vaadelda valimistulemusi ja üldist meelsust lisaks Soomele ka Hollandis, Austrias ja Šveitsis. Seda konteksti arvestades võikski küsida: kas järgmisest Riigikogust leiame Põliseestlased ehk Eesti Iseseisvuspartei?

KESKMÕTE: Nukker - ei oodata eestlasi kodumaal, ei taheta neid välismaal.

PRIIT KUTSER, Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant

Jaga |