Ainar Ruussaar 40

Raivo Palmaru,      25. oktoober 2006


Heldeke, Ainar Ruussaar saab juba 40-aastaseks! Kuidas küll aeg lendab!
Ainar ehk Ruu, nagu sõbrad teda juba kooliajast kutsuvad, alustas ajakirjanikuteed 1987. aastal Tartu Postipoisis, mis oli Tartu Rahvarinde ajaleht. Sealt liikus ta edasi tollasesse Noorte Häälde, hilisemasse Päevalehte. Aastatel 1991–1995 oli Ruussaar ametis uudisteagentuuris Baltic News Service (BNS). See aeg on teda ehk kõige rohkem vorminud. BNS-is läbis ta meistrikssaamise kooli ning kogus tuntust reporteri ja toimetajana.
Minu kokkupuuted Ainariga ulatuvad 1992. aastasse, kui kutsusin ta telemajja saadet tegema. Sellest ajast alates ongi ta olnud televisiooniga seotud.
1995. aastal soovitasin Rein Kaareperel kutsuda tollal 29-aastane Ruussaar Sõnumilehe peatoimetajaks. Rein oli esialgu tõrges, ja nii ei jäänud muud üle, kui korraldada nende kohtumine. Ruussaar meeldis Kaareperele esimesest pilgust – pole ka ime, neis oli mõndagi ühist.
Ruussaarele sosistati küll kõrva, et Sõnumilehe peatoimetajaks hakkamine oleks sulalollus. "Ruu, tule mõistusele," rääkis üks tema tollane kolleeg, "seal pole võimalik ellu jääda." Sellest hoolimata oli Ruussaar päri, ja õigesti tegi – sellest ajast alates on ta töötanud erinevate meediaorganisatsioonide juhina. Tõsi, Sõnumilehes pidas ta vastu ainult aasta – seejärel ostis BNS ta tagasi, nagu tipphokimängija.
Alates 2003. aastast on Ainar töötanud Eesti Televisioonis ja tänavu 1. jaanuarist on ta selle juhatuse esimees.
Ainar Ruussaar on päikesepoiss – särasilmne, kergesti vaimustuv, samas kõva töörügaja. Ta asub praegu seniidis, on nn võitjate põlvkonna esindajana mõndagi saavutanud. Aga ma ei julge väita, et tal on vedanud. Tema ees on tõsine väljakutse: muuta Eesti Televisioon avalikku ringhäälinguteenust pakkuvaks organisatsiooniks. Selliseks, mille liikmete hulgas valitseb avaliku teenistuse eetika ja valmisolek vastutada programmi erapooletuse, tõelevastavuse ja õigluse eest. Öeldu ei puuduta niivõrd kultuurisaateid, meelelahutust või filmivalikut, kuivõrd just neid valdkondi, mida Ainar kõige paremini tunneb: uudiseid ja jooksvate sündmuste kajastamist.
See ülesanne ei ole kerge. Takistuseks on parteilise ajakirjanduse traditsioon, mida nii mõnedki ajakirjanikud komeedisabana endaga kaasas kannavad, ja üleminekuaja pimedus. Nii on Ainaril mõnigi raske vagu veel ajamata. Aga ma usun, et ta saab sellega hakkama.
Õnne!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)