Euroopa saab olla Armeeniale valguseks tunneliotsas

SIIRI OVIIR,      05. juuli 2006


7. osa

Viisteist aastat pärast iseseisvuse taastamist on Armeenia ulatuslike poliitilis-majanduslike ja sotsiaalsete reformide teel. Sarnaselt oma lähinaabrite Gruusia (uue nimega Georgia) ja Aserbaidzhaaniga on iidsete kultuuri- ja riiklustraditsioonidega Armeenia otsimas oma arengurada ja uut rolli kiiresti muutuvas maailmas. Kas teadsite, et Armeenia on maailma vanim kristlik riik? Kindlasti on kristlik kultuuritraditsioon üks oluline Euroopat ja Armeeniat ühendav ja lähendav tegur, tugev vundament, millel saavad tugineda ühised väärtused ja tulevikuvisioonid.

Kriitilised edutegurid

Euroopa Liit (EL) on huvitatud veelgi sügavamast koostööst ja Armeenia (ning kogu Taga-Kaukaasia) ulatuslikumast integreerimisest Euroopa koostööstruktuuridesse. Nagu eelnevalt juba näidatud, on EL selleks eraldanud märkimisväärsel hulgal oskusteavet ja raha. Sellist panustamist tuleb pikaajaliste suhete perspektiivi silmas pidades kannatlikult jätkata ja tõhustada. Samuti oleks vajalik suurendada EL-i diplomaatilist esindatust nii Armeenias kui ka Kaukaasia regioonis tervikuna.
Armeenia edukaks käekäiguks tuleks esmajärjekorras leida rahumeelne lahendus Mägi-Karabahhia konfliktile, normaliseerida suhted Türgiga ja jätkata demokraatlikke protsesse süvendavaid reforme. Viimase hulka kuuluvad ka sõna- ja meediavabaduse tagamine, opositsiooni vabaduste kaitsmine ning rahvusvahelistele standarditele vastavate valimiste läbiviimine. Väga oluline on ka kodanikuühiskonna (taas)tekke toetamine, korruptsiooni ja varimajanduse vastu võitlemine.
Kindlasti kuuluvad Armeenia kriitiliste edutegurite hulka meetmed vaesuse ja sellest tuleneva väljarände vähendamiseks, tasakaalustatud regionaalarengu toetamine ning maksuhalduse parandamine, tervishoiu- ja pensionisüsteemide reformimise edukas lõpuleviimine.
Kõike siinloetletut rõhutab käesoleva aasta 18. ja 19. aprillil Jerevanis toimunud EL–Armeenia parlamentaarse koostöö komitee lõppdokument.

Tulevikku vaadates

Maailm muutub, piltlikult väljendudes, üha väiksemaks ning riigid ja rahvad üksteise käekäigust üha sõltuvamaks. Euroopa Liidul ja Eestil on võimalus ning minu arvates mitmes mõttes kohustuski toetada alati omamoodi keerulise Kaukaasia stabiilset arengut. Peame kõrgelt hindama Armeenia püüdlusi Euroopa ja euroopaliku elukorralduse suunas ning jagama talle oma kogemusi ja abi samavõrd, kui me seda ise alles hiljuti teistelt ootasime.
Nädalapäevad tagasi võttis Eesti Vabariigi president Kadriorus vastu Armeenia Vabariigi uue suursaadiku Ashot Galoyani volikirja. Mõlemapoolselt kinnitati tugevat partnerlust ja vajadust tõsta kahe riigi suhted uuele tasemele.
Olen sama meelt. Läbi seitsme lehenumbri jooksnud artikliseeriaga püüdsin lähemalt põhjendada, miks seda on vaja. Et see polnud asjatu ettevõtmine ja et Armeenia peab ennast osaks Euroopast, kinnitavad hästi suursaadik Galoyani sõnad volikirja üleandmisel: "Inimesed Armeenias usuvad avatud uste ja piiridega Euroopasse, kus austatakse inimõigusi ja rahvaste valikuvabadust. Usun kindlalt, et selles on Eesti meile tugev partner."
Mis võiks olla nendest sõnadest paremaks tõestuseks, et Euroopa ja koos sellega ka Eesti saab olla Armeeniale valguseks tunneliotsas. Valguseks, mis näitab väljapääsu arenguteele, mille väärikas armeenia rahvas endale ise vabalt valib.

Lõpp

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)