![]() Kasiinosaar – kas ainult utoopia?MÄRT SULTS, 22. juuli 2009Hetkel mässan koolis ja lõpetan õppeaastat, mis siis, et paberite järgi olen juba nädalapäevad puhkusel. Tasuta töö on ju õpetajate töölepingusse riiklikult sisse kirjutatud ja ma olen seadusekuulekas inimene: kui keemikust peaminister võtab seadusi vastu, siis keemikust koolidirektor eeldab, et sellele seadusele on tasuvusanalüüs ikka tehtud. Minu viimane CD „Ümeramees on tagasi” töötab võimsalt: teeb oma ümeramehe tegusid Eestis ja levitab elutõde. Üks partii ümerameest on isegi Saksamaale mõõga ja tapriga vehkima läinud. Suvi kulgeb omasoodu, mina oma tegemiste rada mööda. Sügiseks valmistumine käib ju pideva protsessina, kuna „uus” õppeaasta algab kohe, kui „vana” õppeaasta kevadel lõpeb. Kasiino- ja kultuurisaared Ah kasiinosaar. Kasiinosaar on natuke eksitav projekti nimi, sest see on ainult üks saar kolmest. Selles projektis on ju veel kultuurisaar, kus on 6000-kohaline multifunktsionaalne kontserdihall, ning lastesaar, mis on komplekteeritud perekondadele aktiivse puhkuse kohaks koos sellekohase atribuutikaga. Nii et kasiinosaare all tuleb korraga mõelda tervet kultuurikompleksi, mitte ainult mängupõrgut. Mõte liigub aina realiseerimise poole: lähipäevil sain patendiametis registreeritud kaubamärgi tunnistuse kätte (kulus 1,5 aastat). „Märt Sults ja Kasiinosaar” on patendiameti registris number 46 500 all – minu nimi on nüüd kaubamärk nagu kõvadel tegijatel ikka. Detailplaneeringu algatamise otsus on ka kohe-kohe käes; Saksamaalt saabus neil päevil minu projektile turu- ja tasuvusuuring, mis on sisult igati positiivne ja annab mulle hoogu juurde. Et eksitavaid kohti oleks vähem, lõin toetava SA „Paljassaare Kultuuri Laiud”. Nii et püstitatud eesmärkide nimel käib kõva andmine. Majanduslanguse ja rahapuuduse kiuste Et kas majanduslangus hingetuks ei võta? Ei võta, kas tead. Olen viimased 14 aastat oma elust elanud totaalses majanduslanguses ja meeletus rahahädas, nii et mul ei ole selle langusega mingit probleemi. Eesti on praegu seisus, mida meedia nimetab masuks, aga Märt Sults ja Tallinna Kunstigümnaasium avasid Tööstuse tänav 1 õpilastööde galerii MäSu, see toimib väga hästi. Raha kui sellist ei ole küll kunagi piisavalt ja igivana tõde on, et kes midagi teeb, neid ei toetata – nagu eestlastel kombeks. Minu motoks on aga, et raha eest oskavad kõik asju ajada, aga proovi seda ilma rahata teha ja tulemust saada… Nii et hingetuks ei löö mind see majanduslangus küll mitte. Ja kuigi minu projekt on suurema osa arvates teostamatu – seda arvavad nemad, mitte mina. Minu jaoks on ta üks igavesti tore ja Eesti riigile väga vajalik ettevõtmine. Kasiinosaar ei suurenda sõltlaste arvu Minu Kasiinosaare kompleksis ei ole kasiino raha kulutamise koht ja kasiinosõltlaste paradiis, vaid kultuurse ajaviitmise ja puhkamise võimalus, mis iseenesest saab aga üpris kallis olema. Kuna teeninduse tase saab olema äärmiselt kõrge, ei tunne keegi nendelt saartelt suurele maale lahkudes ennast paljaks röövitud, vaid vastupidi: ta läheb ja hoiab mõnda aega raha kokku, et jälle uuesti Kasiinosaarele puhkama tulla. Just puhkama tulla ja sealjuures ka sutsu hasartmänge mängida, kui isu tuleb. Kui aga hasartmängu isu ei tule, on kasiinosaarel, kultuurisaarel ja lastesaarel miljon muud puhkamise ja ajaveetmise võimalust. Mina ise ei ole eriti kasiinoskäija tüüp, kuid kui ellu viia Kasiinosaare projekt, siis vaataksin oma hoiakud kasiinode suhtes kindlasti ümber. Kasiinosõltlaste arv nende saartega kindlasti kasvama ei hakka. Kasiinosaar on mõeldud vaimselt normaalsetele inimestele. Minu töö on küll olnud pisku, kuid kui te vaatate kasiinode arvu Tallinnas kaks aastat tagasi ja praegu töötavate kasiinode arvu, siis on vahe märgatav: vaat et kolm korda on kasiinode arv vähenenud. Riik ei ole selleks midagi teinud, kuna korralikku hasartmänguseadust pole tänini vastu võetud. Kuldrahaga kasiinosõltlaste vastu Kus on siis siin minu „soe“ suhtumine kasiinodesse ja kasiinosõltlastesse? Seda suhtumist ei ole. Kasiinosõltlane sarnaneb narkomaani või alkohoolikuga: mitte kellelegi ei too ta õnne, ainult kannatusi, eelkõige oma perele. Kasiinosaarel hakkab kehtima oma raha: kuldraha, mille müügihind on umbes 5000 EEK, mis kaalub 8–10 grammi ja mille ühel poolel on Kasiinosaare kaubamärk ning teisel poolel ostuväärtus Kasiinosaarel. Mängusõltlastel ja miinimumpalgaga elupõletajatel on juba selle väikese piirangu tõttu raske Kasiinosaarele pääseda. Kasiinosaare ja „Paljassaare Kultuuri Laiud” projektide ajakohasusse usun pretsedenditult, samuti nende valmimisse. See on viimasel ajal üks Eesti võimsamaid projekte ja mina saan selle teostamisega hakkama. Seda arvamust kinnitab ka Euroopast tellitud analüüsi lõppraport. Kasumlikkus on tagatud juba ainuüksi ümberringi toimuvaga: Venemaal on mängupõrgud suletud, Euroopas sellise tasemaga kultuurilis-meelelahutuslikud keskused puuduvad. Enne kui naaberriikides midagi valmis saab, on meil selline kompleks juba tehtud ja töötab täiega, on loodud tuhandeid hästi tasustatud uusi töökohti ning riigile ja Tallinnale laekub arvestatav maksutulu. MÄRT SULTS, koolidirektor Viimati muudetud: 22.07.2009
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |