Mõttevahetus kevadpealinnas: on tarvis teada, mis Eestimaal toimub

Eakas türilane Vladimir Kalugin põhjendas enda tulekut mõttevahetusele sooviga kuulda ja kaasa mõelda: „On hea meel, et sotsiaalpoliitika-laudkonnas on sedavõrd palju inimesi.“

Oma nime enda teada jätta soovinud naine Kirna külast teatas, et saabus kohale, sest talle läheb korda, mis Eestimaal toimub.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehest moderaator Kersti Sarapuu märkis üritust avades, et Türile on kokku tulnud vahva kooslus, mis võimaldab läbi diskussioonide teada saada, mida ikka peaks tulevikus paremini tegema. „Kohe-kohe on tulemas ka riigihalduse minister Jaak Aab, kellega koos täna Järvamaa ettevõtteid külastasime ja ka omavalitsustega kohtusime. Käisime ka Järvamaa haiglas,“ märkis ta. Sarapuu tundis heameelt „Järva Teataja“ ja teiste meediaväljaannete ajakirjanike kohaloleku üle. Veel märkis ta rõõmsameelselt: mõttetalgutele on tulnud ka viljandlasest Keskerakonna asutajaliige Helmut Hallemaa.

Laenupoliitika paindlikumaks

Sarapuu ise juhtis laudkonda, kus vaeti ettevõtluse temaatikat. „Leidsime, et lepingusse, mille põhjal ettevõtjale maad antakse, peaks sisse kirjutama tingimused, mille alusel maad antakse, ning loomulikult ka investeerimiskohustused ja töötajate arv. Protsess ise peaks aga lihtsamaks muutuma. Praegu on see väga keeruline,“  selgitas ta. Pakkusime välja ka variandi, kus Kredex  ja MES (Maaelu Edendamise Sihtasutus) tuleksid ettevõtetesse osanikeks; hiljem on ettevõtjatel võimalus osakud välja osta. See on selline pikaajaline laen.“

 „Jõudsime seisukohale, et riigis võib olla tugev majandus, kuid samal ajal peab olema ka jõuline sotsiaalne pool. Pidasime vestlusringis oluliseks, et pension peaks olema ikka nii suur, et kataks ära hooldekodukoha kulud, kui eakal on soov hooldekodusse minna või seda tingib vajadus. Väga õigesti ütles Riigikogu istungil ettekandega esinenud Tartu Ülikooli Kliinikumi arst, et inimene peab olema rahaliselt iseseisev ja tundma ennast isiksusena. Me peame järgmisel aastal pensionide suurendamise ära tegema, sest muidu pole võimalik edasi minna,“ rääkis sotsiaalteemade laudkonnast ülevaadet andnud Riigikogu liige Marika Tuus-Laul.

Paljugi algab rohujuuretasandist

Rahvakohtumisel Türis vaatlejana osalenud Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Järvamaa talituse juht Aivo Toomistu ütles usutluses Kesknädalale, et ta sooviks riigi teenuseid võimalikult inimese lähedale. „Minu ülesanne ametnikuna on korjata kokku probleemid ja viia need riigi tasandile ning tutvustada järvamaalastele ka ministeeriumi seisukohti. Mida rohkem rohujuure-tasandil asju ajada, seda rohkem inimesed tunnetavad: see ongi minu riik.“

Toomistu sõnul on üheks suuremaks mureks tänasel Järvamaal vajakajäämised bussiliikluses. „Asume Eestimaa keskel. Meist jääb Tallinna, Tartusse, Pärnusse jne ligi sada kilomeetrit. Nii peaks olema nendesse paikadesse lihtne sõita. See tegelikult nii pole. Tartusse ja Tallinnasse väljub Paidest vaid paar bussi päevas.

Järvamaa arengu huvides on, et siin oleks atraktiivne ja hubane elada ning jätkuks oskustöölisi ja võimekaid spetsialiste. Unistan ka nn noortekommuunist, mis võiks valmida riigi ja omavalitsuse koostöös. Selle asukatele võiks võimaldada, võrreldes Tallinnaga soodsa hinna eest, endale maja soetada.“

JAAN LUKAS

Jaga |