![]() Veel MolotovistHERBERT VAINU, 10. märts 20103. märtsi Kesknädalas ilmus juubelijutt Vjatšeslav Molotovist. Selle lõpus väidetakse, et ajalukku võib ta jääda näitena kurjuse deemonitest või vähemalt nende sulastest. Põhimõtteliselt on see vast õige. Kuid ega ükski inimene ole 100% halb või hea. Nähtavasti ka Molotov mitte. Meenub paar Eestisse puutuvat asjaolu temaga seoses. Kui Arnold Meri sai Nõukogude Liidu kangelaseks, saatis ta Molotovile kirja, milles küsis, kas temale on ikka kohane kangelase tiitlit anda ja pealegi seda veel laialdaselt reklaamida, sest tema onu, endine Eesti Vabariigi ühiskonnategelane ja diplomaat ja selle perekond olid arreteeritud ja Siberisse saadetud. Molotovi reageering, arvatavasti Staliniga kooskõlastatult, oli omapärane. Peagi lasti Georg Meri ja tema lapsed, nende hulgas tulevane Eesti Vabariigi taasmoodustamise üks initsiaatoreid ja pärast presidendiks saanud Lennart Meri Eestisse tagasi. Umbes samasugune lugu oli ka malesuurmeistri Paul Keresega. Ta jäi maailmakuulsa maletajana Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni perioodil Eestisse ja kahtles, kas ta üldse enam maletada saab ja ka välismaale sõita võib. Talle soovitati kirjutada Molotovile, kes oli ju NSV Liidu välisasjade rahvakomissar. Seejärel kutsutigi Keres NSV Liidu esivõistlustele ja ta pääses ka välismaale mängima. Vähemalt Eesti vaatenurgast võib nähtavasti öelda, et Molotovis oli ka mingi protsendiosagi sellist, mida üldistus kurjuse deemonist ei kata.
HERBERT VAINU
Viimati muudetud: 10.03.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |