Om asja ilman imelise...

Jaan Vahtra,      20. detsember 2006


Naerus ja nutus ei suuda imestada, kuidas Eestis mõtlematult müüakse rahva poolt loodud riigivara ja mahaparseldajaid karistatakse vaid poliitilise vastutusega. Kui aga mõtlev inimene korrastab oma korratut ümbrust, minnakse kohe tema vara, au ja väärikuse kallale.
Ma ei tunne ega ole ihusilmagagi näinud järjekordselt „letti võetud" Oliver Kruudat. Hakkab vastu aga see „poliitpilotaazh", millega üritatakse elavaid inimesi matta ja udjata. Kui elu peab olema JOKK, siis olgu see nii ka kõigil jokkijatel, alates neljakordse keskmise palga saajatest.
Mis siis Helbe tänavas oli või on? Kellele või millele Kruuda oma aknaaluse ilmet kohendades liiga tegi? Pargile? Metsale? Parkmetsale? Puisrohumaale? Tavaliselt kõigil neil tehakse korrapäraseid hooldustöid või karjatatakse loomi.
Tulge, ma näitan, kui te ise pole suuteline nägema, kuidas veel paarkümmend aastat tagasi, kui Pääsküla rappa rajati kattega teid, läks kirutud Kruuda krundist sadakond meetrit lõunasse käidav siht Männikule. Viis aastat tagasi üritasin kasutada sama rada (on selline paha harjumus teid-tänavaid eirata!), ent jäin hätta: siht oli pajuvõssa kasvanud, vastu tuli läbipääsmatu looduslik reovee „biopuhasti", mis muide aitab ka Pääsküla jõge rikastavalt „korrastada". Vältimaks läbitud kolgatateed, pöördusin vasakule ja, läbinud paarikümnemeetrise „takistusriba", jõudsin üksikute kaskede ja pajupõõsastega tarnasele heinamaale – umbes sellele kohale, kuhu nüüd on lastud kaevata omavoliline kraav, tiik või bassein (tööd on veel pooleli!). Liivanõlvaku all, kus praegu asuvad majad, oli veel okastraadiga piiratud peenramaa.
Mida teha, kui asjaomased ei tegele oma asjadega? Juba vanad eestlased piirasid (ilma projektita!) paju-, lepa- ja kasevõsa, mis kultuurmaale trügis. Mille järgi arvutati seekord „pargile", „metsale", puistarnamaale tehtud kahju? Kas „taksaatorid" viitsisid astuda sadakond meetrit lõuna poole, veendumaks, mida taoline „looduskaitseline ala" linna külje all üldse endast kujutab? Kuidas on lood venekeelsel ajalooperioodil alustatud kujundustööde jätkumisega? Kas „loodushoidjad" ka endile trahviarve kirjutasid või aitasid ainult „häirekellanööri" sikutada?
Mida teinuks palgatud arhitekt teisiti? Projekteerinuks ehk kraavile või tiigile mõne vonksu. Kas üldse uuritigi, mida omaalgatuslik maastikukujundaja mõtles, kui kaldaid kallite murumätastega kattis? Kas nähti, et ka naabrid on juba varem nõlvaalust täitnud, sinna kõrvalhooneidki ehitanud?
Teeme nii: kui ei ole, millega sõdida, siis nõelaga, nagu seitsme rätsepa loos.
Minagi olen omateada aidanud pea 40 aastat Eestimaa loodust muuta – jäätmaast kultuurmaad teha. Istutasin ise oma koduaia taha, nn pargi serva (oh õudust, ilma projektita!) sireliheki, et „õllesaksad" (olid sellised metalli- ja küttepuunoolijad) ei ulataks mu krundile kiikama ja ka ise ei peaks „pargis" vedelejaid vahtima. Ehk tuleks enne revidendi tulekut endine olukord taastada – hekk likvideerida?
Kruudat võiks karistada uue Eesti kombe kohaselt poliitilise vastutusega.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)