Meid hakatakse valitsema kallimalt

OLEV RAJU,      29. oktoober 2003


Märkimisväärne summa välisabi - nn euroraha - eelarve tulude poolel ja sellest tulenev 17,6%-ne eelarve mahu kasv lõid head võimalused riigieelarve struktuuri täiustamiseks ja sellega Eesti kitsaskohtade lahendamiseks. Tõsi, euroraha tõi kaasa ka hulgaliselt nn sundkäike, eelkõige kohustuse suunata EList tulev raha projektipõhiselt, s.t sinna, kuhu see on ette nähtud. Sundkäik on ka Eesti omaosalus neis projektides (ligikaudu 1 miljard krooni), kuid ka ELi liikmemaks (901 miljonit krooni).

Sundkäigud peab loomulikult ära tegema. Edasi aga tulevad juba valitsuse poolsed rohkem või vähem vabad valikud.
Selles olukorras on parimaks lahenduseks vähendada võrreldes 2003. aastaga mitmeteks riigieelarvelisteks investeeringuteks, mis kaetakse nüüd eurorahaga, minevaid summasid ja nii vabanenud raha suunata valitsuse prioriteetideks. Sellisteks prioriteetideks saaks valitsus kasutada vähemalt 2-3 miljardit krooni, arvestades ka maksutulude teatud ümberjaotamise võimalusi kuni 4 miljardit krooni. Nii suuri võimalusi inimeste elujärje parandamiseks ja sotsiaalkulutuste suurendamiseks pole riigieelarves olnudki.
Samal ajal on juba palju juttu olnud 2004. aasta eelarve projekti nõrkustest ja seda eriti sotsiaalsfääris. Mida siis tegelikult on selle rahaga ära tehtud?
Vähendatud on isiku tulumaksu. Inimesed maksavad vähem ligikaudu 1,3 miljardit krooni. Rikkamate võit on loomulikult suurem kui väiksema sissetulekuga inimestel. Keskmise inimese heaolu aga ei parane, sest käibemaksu ja aktsiisidena tuleb eelarvesse maksta palju rohkem, kui pered võidavad tulumaksu alandamiselt.
Res Publica üheks populaarsemaks loosungiks on kogu aeg olnud valitsemiskulude kärpimine. 2004. aasta riigieelarve projekt aga näitab vastupidist - üldvalitsemiskulusid kavatsetakse suurendada 2,6 miljardilt kroonilt 3,7 miljardi kroonini ehk 41,2%.
Selline drastiline üldvalitsemiskulude kasv ja "saavutatud" tase on taasiseseisvunud Eesti ajaloos pretsedenditud. Ja seda ei saa ajada ainult ELiga liitumise kaela! Ning mis kõige halvem - eurorahast, mis peaks minema investeeringuteks, läheb üle 300 miljoni krooni valitsemiskulude kasvuks. Kui euroraha ükskord väheneb, on väga raske kõrgele aetud valitsemiskulusid kärpida ja seegi osa tuleb oma kanda võtta Eesti maksumaksjal.
Eelarve prioriteediks saab lugeda ka põllumajandustoetuste kasvu. Tõsi, jääb mulje, et seda pigem valitsuse soovide vastaselt. Igatahes on eelarve projektiga püütud ELi sihtsuunitlusega põllumajandusele tulevat raha anda põllumajandusele nii napilt kui võimalik.

Prioriteetidele raha ei jagu
Nii paradoksaalne kui see pole, piirduvadki 2004. aasta eelarve selgelt välja toodavad prioriteedid eelpool kirjeldatuga.
Kulude poolel rõhub valitsus kolmele prioriteedile. Esimeseks väiteks on abi eesti rahva püsimajäämiseks. Selleks eraldatakse pool miljardit. Tegelikult saavad siinkohal arvestatava võidu vaid 1000-3000 uut, kõige kõrgema sissetulekuga sünnitajat. Kuid lahendamata jääb põhiprobleem - olemasolevaid lapsi, s.h ka laulva revolutsiooni aegset suhteliselt arvukat põlvkonda, on vanematel väga raske kasvatada. Kui panna vaekausile käibemaksu, aktsiiside jmt maksude tõusust tulenev hinnatõus ning teisele poole tulumaksu vähenemisest ning uute sünnitajate toetamisest peredele keskmiselt laekuv "võit", siis enamik lastega peresid kaotab. Konkreetsete arvude üle võib vaielda, kuid prioriteeti siit ei leia. Veel enam, on reaalne oht, et me võime nii "kaotada" terve põlvkonna.
Valitsus loeb enda prioriteediks kõlavanimelist projekti "21. sajandi kool". Haridusministeeriumi eelarve kasv aga on väiksem kui eelarvel tervikuna, isegi väiksem kui maksutuludel. Seda on prioriteediks tunnistada keeruline.
Kolmandaks prioriteediks loeb valitsus abivajajate toetamist. Kuid siingi kehtib eeltoodu - isiku tulumaksu vähenemisest ja pensioni ning osa töötajate (suhteliselt tagasihoidlikust) palgatõusust tuleneva "võidu sööb ära" kaudsete maksude tõus ja siit tulenev hindade kasv.
Vaid kõige suurema sissetulekuga perede puhul on oodata mainimisväärset lisatulu, kuid neid abivajajateks lugeda lihtsalt ei sobi. Teiste võidud on aga kas olematud või väiksemad kui näiteks 2003. aastal.

Nukker järeldus
Järeldus saab ilmselt olla vaid üks: uute muutunud tingimuste arvestamisega ei tuldud eelarve koostamisel toime, mistõttu välja kuulutatud prioriteedid kipuvad "ära kaduma", euroraha aga haihtub suures osas kuidagi märkamatult ei tea kuhu.
Väga keeruline saab olema elu selle eelarve järgi aastal 2004 …
Ja kuidas tulevad needsamad tegijad - kui nad peaksid veel võimul olema - toime 2005. aasta eelarve koostamisega, kus EList tulenevaid sundkäike on veel rohkem …
Lõpp

Uute muutunud tingimuste arvestamisega ei ole eelarve koostamisel toime tuldud, mistõttu väljakuulutatud prioriteedid kipuvad "ära kaduma", euroraha aga haihtub suures osas kuidagi märkamatult ei tea kuhu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)