Valimiste järelkaja

Lõppenud on päevad, mis me närve puresid,

vaevalt et need leevendasid rahva muresid.

See, kes oli võimul, see ka võimu juurde jäi,

ajaviiteks arutelu telekas veel käib.

Kirjutan ma sellest, mida rahvalt kuulen-näen:

ei me elu paremuse poole nõnda läe.

Töökoha loomise idee on üsna kasin,

tehnika liig arenend, kõik töö teeb ära masin.

Kauplused on pilgeni pudi-padi täis,

tehased kõik võõraste kätte on läind.

Talumees küll kasvatab kartulit ja peeti,

palju maad on ammugi jäänud võssa-sööti.

Sõnavabadus võib olla, keelatagu laim,

kisklemisest nõrgeneb riigis ainult võim.

Kõmujutte ajalehed iga päev on täis.

Kas tõesti rahvas teadma peab – kellega kes käib?

Ärge inimeste vahel õhutage vaenu!

Tark ei iial sülita omatehtud kaevu.

Kahjuks kõik moraalitu teretulnud nüüd,

eesmärk iga hinna eest pukki saada püüd.

Peaminister kordab üha: lapsi teha tuleb!

Kes neid toidab-kasvatab, kui isal tööd ei ole?

Lapsevanem välismaal rassib rasket tööd,

perel lahusoldud aeg tapvalt närve sööb.

Riik kui oli hädades, appi läksid kõik.

Ühel meelel tänagi rahvas olla võiks.

Tuleb vanu rohkem mõista, mitte hukka mõista.

Headusel ja usaldusel laske välja paista.

Pensionär Ellen Valgast

P.S. Mõni sõna endast:

Olen Tallinna TV vaataja. „Meedia keskpunkti“ jälgin tihti ka korduses. Valimiste ajal elasin Keskerakonnale nii tugevalt kaasa, et polnud mahti magadagi. Tegin selgitustööd oma ka tuttavate seas, kuid paljudele 80+ inimestele on raske seletada, kes millisesse erakonda kuulub, ja mõni valibki täiesti näo järgi. Pole parata, kui vanad on pettunud ja noortel on magnet noorte kasuks. Need, kes olid IRL-i või SDE poolt, ei saa aru, kuidas erakonnad reetsid neid. Nüüd on nad „oravad“, kuigi debattidel oli erakondade erinevus suur.

Jaga |