Teadmatus Suurbritannia poliitikas

Ootamatult tugevalt mõjutas Brexit ka Eesti igapäevaelu, nihutades poole aasta võrra lähemale Eesti eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus. Selle aasta sisse mahub David Cameroni tagasiastumine peaministri kohalt Brexiti-järgselt, Theresa May saamine peaministriks ning tema poolt esile kutsutud erakorralised parlamendivalimised.

May aprillikuine otsus kuulutada 8. juuniks välja varajased üldvalimised kandis rahvuslike huvide põhjendust ning vajadust saavutada stabiilsus ja kindlus läbirääkimisteks Euroopa Liiduga. Peaministri kriitikud ja poliitilised oponendid nägid otsuses mõistagi May soovi rahva suure toetuse olukorras oma positsioone kindlustada ning saavutada konservatiividele (tooridele) parlamendis jõuline enamus. Valimispäevaks oli aga kevadine edu sulanud, ning rahva tahtel ei saanud enamust ükski poliitiline jõud, toorid kaotasid 13 kohta. Enim kohti (30) said juurde vastuolulise poliitiku Jeremy Corbyni juhitud leiboristid.

Määramatus ja teadmatus

Kuigi Mayd kutsuti valimistejärgselt peaministri kohast loobuma, teatas ta koalitsioonivalitsuse moodustamisest Põhja-Iirimaa unionistidega. Ajakirja „Diplomaatia“ peatoimetaja Erkki Bahovski leidis olukorda analüüsides, et loodetud paremat mandaati lahkumisläbirääkimisteks Euroopa Liiduga ei saadud, mis tähendab, et hard-Brexiti asemel tuleb soft-Brexit. Samuti pööras ta tähelepanu asjaolule, et Šoti Rahvuspartei lüüasaamine valimistel – 21 parlamendikoha kaotamine – tähendab tõenäoliselt ka Šoti teise iseseisvusreferendumi edasilükkamist määramata tulevikku.

Määramatus ja teadmatus tuleviku ees iseloomustab hetkel küllaltki hästi ühiskonna olukorda Suurbritannias. Poliitiliselt on selged vaid faktid, et riik lahkub Euroopa Liidust ning et peaminister on Theresa May. Kõik ülejäänu sõltub aga paljudest muutujatest.

Riigi üks suurimaid päevalehti The Guardian (7. juuli 2017) ei varja oma kriitikat, rõhutades, et kui Euroopa Liidu poolelt on Brexiti protsess ja eesmärgid ilmselged, siis Briti valitsus hämab mõlema osas – ministrid on ebakindlad ning omavahel eriarvamustel, mistõttu jääb mulje, justkui oodataks, et kuidagi saab iseenesest kõik korda. Erilist muret tunneb The Guardian Suurbritannia majanduse ja tööhõive tuleviku pärast ning leitakse, et esmajoones tuleb kokku leppida just Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahelistes kaubandusreeglites, kuid peaminister May ei näi seda mõistvat. Täpsuse huvides olgu mainitud, et The Guardian toetab riigis opositsioonis olevaid liberaaldemokraate.

Võitjaks opositsioon

Konservatiivide poole hoidev samuti suur väljaanne The Daily Telegraph (1. juuli 2017) püüab aga välja tuua Brexiti positiivseid jooni. Nii kirjutatakse sellest, et pikas perspektiivis on Brexit riigile kasulik ning et selle tulemuse nimel on vajalik lühiajalised väljakutsed üle elada, sest eelkõige ootavad paljud eurooplased Briti konkurentsivõime vähenemist. Samuti pidas väljaanne vajalikuks selgitada, kuidas Euroopa Liit on katastroofiliselt mõjutanud Suurbritannia kalatööstust ning nüüd on võimalus uuesti „omad mered“ tagasi võtta (3. juuli 2017). Samas kritiseeritakse valitsust selle eest, et retoorikas jäädakse Brexiti-vastastele alla ega töötata suure globaalse kaubandusleppe kallal – näiteks USA-ga (8. juuli 2017).

Tõenäoliselt kulub veel mitu kuud, enne kui selgub May koalitsioonivalitsuse stabiilsus ning suutlikkus Suurbritannia ühiskonda veenda, et Brexiti-protsessis kaitstakse riigi huve võimalikult hästi. Kogu segase olukorra suurimaks võitjaks kujuneb aga peamise opositsioonijõu juht Jeremy Corbyn, kes saab rahumeeli kritiseerida valitsuse iga otsust ning kasvatada nii enda kui ka leiboristide toetust.

TAAVI PUKK,

Tallinna Kesklinna vanem

[fotoallkiri]     MAY MÄÄRAMATUS: Kuigi Briti peaminister on jätkuvalt Theresa May, on selgusetus tuleviku ees ühiskonnas väga suur.

Jaga |