Eesti kui Euroopa tiigrikutsu allakäik

Euroopa tiigrikutsu allakäik

On aasta 2001. Jaanuari 16. päeval ilmub Postimehes pikk intervjuu tolleaegse rahandusministri Siim Kallasega. Intervjuus on kirjas: "Soome jõudis Rootsile järele 20 aastaga ehk ühe inimpõlve jooksul. Ma kujutan ette, et Eestil kulub Soomele järele jõudmiseks veel kümmekond aastat."

1. LUGU

On tähelepanuväärne, et rahandusminister teeb intervjuus oma mõtte kohta olulise täpsustuse, teatades, et soomlastele jõuaksime järele siis, kui isiklikult temal oleks voli riiki juhtida täpselt nii, nagu tema õigeks peab. Milline küünilisus ja ka veel ajalooline kokkusattumus! Lugeja ehk mäletab, kuidas möödunud aasta oktoobri algul, kohe pärast seda, kui 2009. aasta riigieelarve parlamenti saatmiseks kokku saadi, hüüdis oravaneiu Keit Pentus ajakirjandusele, et eelarve oleks oluliselt parem tulnud, kui reformierakondlastel poleks tarvis arvestada koalitsioonikaaslaste IRL-i ja sotsiaaldemokraatidega.

Oravate hävitav eneseimetlus

Jälgides Riigikogu saalis Reformierakonna fraktsiooni liikmete sõnavõtte, paneb imestama nende ülim enesekindlus ja põlastav suhtumine opositsioonisse. Samas kinnitavad viimase aasta traagilised arengud majanduses, et just tänaste opositsionääride arvamust oleks tulnud arvestada.

Kui palju kordi lõi Keskerakond hädakella Eesti tööstuse allakäigu pärast, kuid paremerakonnad vaid naersid ja pakkusid rikastumiseks vahendustegevust ning mängimist maksudega. Kui mitmeid kordi tõstis Rahvaliit kisa kaose üle külaelus, kuid paremerakonnad vaid muigasid, jätkates panga- ja postkontorite, haiglate ja koolide sulgemist maal.

Iseseisva riigi 18 aastaga oleme jõudnud seisu, kus laupäeviti enam posti ei tooda, maal tuleb pension oma raha eest välja osta, eriarsti juurde saamine on suur õnnemäng, kvaliteetset eestimaist tööstustoodangut annab tikutulega otsida. 

Kuid naaseme 2001. aasta jaanuari ja loeme Kallase intervjuud edasi. Nädal enne selle usutluse andmist oli rahandusminister teinud avalduse, et  tulumaksu peaks  alandama 26 protsendilt 20 protsendile. Intervjuus ta selgitab: „Tervikuna on eesmärk see, et Eesti majanduslik areng ja elatustase jõuaksid meie kõrgelt arenenud naabermaadele kiiresti järele." Küsimusele, millal minister arvab oma unistusi täituvat ja Eestis tuleb 20% tulumaks, vastab Kallas põiklevalt ja kirjanduslikku kujundit appi võttes: „Kui Soome kõige kuulsamale heliloojale Sibeliusele helistas tema naine ja küsis, millal mees koju sööma tuleb, vastas Sibelius: naine, ma olen helilooja, mitte ennustaja."

Eestlaste enesetapjalik maksupoliitika

Nüüd, 2009. aasta suvel, mil tänamatu ennustamise asemel näeme karmi reaalsust, peame tunnistama, et Kallase entusiasm oli alusetu ja enneaegne ning tema maksupoliitika majandusele hävitavalt toimiv.

„Tulumaksu reformi tõttu jäi 2008. aastal laekumata 7 miljardit krooni tulumaksu," kirjutas tänavu 10. juunil Eesti Päevalehes majandusanalüütik Andres Võrk. See on siis Reformierakonna maksureformi (viis  2008. aastaks tulumaksu 21% peale) kõigest ühe aasta hind.

Peaaegu sama suur summa tuli kokku hoida tänavuse teise negatiivse lisaeelarvega. Teiste sõnadega, käibemaksu ja aktsiiside tõstmise kaudu maksab kogu rahvas järjekordselt kinni oravate rikkama valija (tühine protsent kõigist valijaist!) huve teeniva maksupoliitika. Tulumaksu tõstmine oleks esmajärjekorras puudutanud suurema sissetulekuga inimesi, kuid vaesemat seltskonda ja pensionäre säästnuks, sest neil on tulud peaaegu olematud.

Käibemaks ja aktsiisid aga röövivad ka pensionäride taskust kena hulga kroone, sest toiduta ja energiata ei saa nemadki hakkama. Siim Kallase ülikiidetud maksupoliitika on üks peamisi põhjusi, miks Eesti majanduse allakäik nii kiire oli, et 2009. aasta suveks oma 15,1-protsendise majanduslangusega oleme Euroopa riikide rongis viimase vaguni ja punase laterna tiitli välja teeninud.

(Kui arvestada, et langus algas 10-protsendisest kasvust, siis on Eesti kukkunud 25 protsenti. Euroopa keskmine on  2% juures...)

Just sellise enesetapjaliku majanduspoliitika tuules lootis Siim Kallas kümne aastaga Soomele järele jõuda. Suures osas sama poliitika, mida koalitsioonikaaslased küll pisut  segavad,  jätkub ka tänases, Ansipi valitsuse Eestis. Meil jääb vaid loota muinasjutu õnnelikule lõpule, et Riigikogu esimese asespiikri proua Pentuse unistus võimutäiusest õhku rippuma jääks, oravad Tallinna loomaaia puuri pistetaks ja eestlastest valijad lõpuks ka oma peaga mõtlema hakkaks.

Järgneb

HEIMAR LENK

heimar.lenk@riigikogu.ee

[esiletõsted]

Iseseisva riigi 18 aastaga oleme jõudnud seisu, kus laupäeviti enam posti ei tooda, maal tuleb pension oma raha eest välja osta, eriarsti juurde saamiseks peab kuid ootama ja kvaliteetset eestimaist tarbekaupa annab tikutulega otsida. 

Just sellise enesetapjaliku majanduspoliitika tuules lootis Siim Kallas kümne aastaga Soomele järele jõuda.

Jaga |