![]() Eesti kui Euroopa tiigrikutsu allakäikHEIMAR LENK, 22. juuli 2009Mis rääkida alamaist, kui isegi riigipea ise ei suutnud ahvatlusele vastu panna ja astus pangaorjade ordusse. President Toomas Hendrik Ilvesel oli 2007. aasta deklaratsiooni järgi kaelas 4 miljoni suurune kinnisvara- ja eluasemelaen. Lisaks Ärma talu peremehele on tänaseks tervelt 80% Eesti rahvast mõne pangavõlaga seotud ja maksab praegu protsente. 4. LUGU On 2006. aasta teine pool. Lehtede langemise sahin meenutab, et sügis on saabunud. Pikk, pilvine ja jahe. Vihmane ilm väga ei häiri, sest küttehind on endiselt madal ja soojakraani saab rohkem lahti keerata. Laiem avalikkus naudib head elu edasi ja mõne morni mehe jutt võimalikest raskustest tulevikus kõlab kurtidele kõrvadele. Midagi muud peale Eesti enneolematu eduloo, mida ajakirjandus päevast päeva korrutab, ei tahagi keegi kuulda. Eufooria kogub vaid tuure ja pangad ning edust hullunud ettevõtjad pistavad aga raha taskusse. Elu on Eestis ilus! Pangad nöörivad tarbijat ja riiki Muidugi ei kuulu need sõnad noorele pereisale, kes pangast eluaegse kinnisvaralaenu kaela sai, kuid seejuures üliõnnelikuna oma töövõidust punapõsksele abikaasale ette kandma kiirustab. Ega noortel muud teed, kui laenuga elu alustada, polegi. „Kui Hansapank lubab 2006. aastal teenida üle 4 miljardi eesti krooni, saame rääkida muinasjutust,“ imestas SL Õhtuleht oma juhtkirjas. Kuid selle edu juures parastas ajaleht nii Ühispanka kui Hansapanka eestlaste suure koorimise pärast. “Kui mõlemas emapangas Rootsis on lõviosa teenuseid, mida rahvas kasutab, tasuta, siis Eestis mitte. Meil küsitakse teenustasu nii kontoris kui ka internetis tehtava igapäevamakse eest,“ kirjutas leht. Pangad läksid lõpuks nii ülbeks, et iseenda sularaha kättesaamine pangakontorist muutus kliendile tasuliseks, see teenustasu kehtib eestlaste jaoks tänaseni. Kuid see kõik oli vaid tühiasi ja puudutas ainult konkreetset inimest. Kohutavalt suur rahahulk, mis rahvale rootslaste poolt välja laenati, hakkas ohustama Eesti majandust. 16. juuni Postimehe juhtkiri ütles asja otse välja: “Kui seni tõdesid keskpanga analüütikud, et euro tulek viibib peamiselt naftahinna kiire tõusu pärast, siis eile oli keskpanga juht Andrus Lipstok sunnitud tõdema, et ka ülimalt kergekäeliselt antud tarbimislaenud ohustavad Eesti majandust. Mullu kasvas tarbimislaenude maht 125%!“ Olukord oli nii hull, et tavaliselt vaoshoitud Lipstok nimetas kommertspankade tegevust agressiivseks ja sellise tegevuse tagajärgi küsitavaks. Kahjuks midagi konkreetset riigi majanduse kaitseks Eesti Panga juht ette ei võtnud ja kõvemat häält enam ka ei teinud. Kuigi oleks pidanud, sest ametipost kohustas. Papp tasku ja punuma Nii iseloomustab eesti ettevõtjaid 2006. aasta 19. juuni Eesti Päevalehes majandusteadlane Andres Arrak. „Ettevõtluses on suur vahe, kas ettevõtet peetakse selleks, et kiiresti rikkaks saada, või selleks, et seda ka oma lastele ja lastelastele pärandada.“ Tuues näiteks Raekoja platsi õllerestorani ükskõikseid teenindajaid, keda veerand tundi oodata tuleb, tögab ta kohalikku ettevõtlust. “On vaks vahet, kas omanik seisab kohvikuuksel või võtab aeg-ajalt Lõunamere äärest mobiilikõnesid vastu, et uurida, kas talle on juba piisavalt pappi juurde tulnud.“ Täis sarkasmi, võrdleb ta Euroopa linnu, kus juba kella kuuest hommikul hõljub kohvikute kohal värskete saiakeste aroom, Tallinna vanalinnaga, kus, nagu autor väljendab, ei saa enne kella kümmet isegi peksa! Kui mitme eesti ettevõtja kabineti seinal ilutseb 50 aasta pärast vanaisa kui firma asutaja pilt? Arrak jõuab masendava järelduseni, et meie kohalikud ettevõtjad on harjunud kiire laenurahaga ajutisi firmasid püsti panema ja neid niisama kiirelt suure kasu lootuses maha müüma. Kõik tahavad suured ja rikkad olla. “Kui juba firma, siis kümnekordne. Kui juba maja, siis loss. Kui juba auto, siis mersu. Kas moos minu pirukas värske on ja kas ettekandja seda lauda tuues naeratab, on juba teisejärguline.“ Sotsiaalsest vastutusest paljude ärimeeste puhul rääkida ei saa, riigi käekäigust mõtlevad vaid vähesed. Eestist on saanud kiire raha tegemise masin, mis kahjuks aga riigi majandust kuidagi edasi ei vii. Olukord hakkab lähenema absurdile. Pangad viskavad välja üha uusi rahamasse, kinnisvaraettevõtjad vehivad standardkortereid ehitada ja rahvamass muudkui maksab. Et maja ja korterilaenud kõiki ei võlu, tuuakse turule kõiksuguseid tarbimislaene. On päikese- ja puhkuselaenud, igapäevalaenud, õnnelaenud, noortelaenud, lastelaenud… Iseloomulik on, et neid jagatakse tihtipeale ilma igasuguse tagatiseta. Eesti Pank midagi peale mõningate tagasihoidlike sõnavõttude ette võtnud ei ole. Reformierakondlasest valitsusjuht Ansip oli majandusedust purjus ja lubas tulevikus reedesed päevad maksuvabaks jätta! Viimati muudetud: 22.07.2009
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |