Haridusele kogu rahva õlg alla!

AADU RAST,      14. aprill 2004


Ene Ergma kirjutas hiljaaegu Postimehes "Mida muuta hariduses?". Ühiskonnateadlasena olen ka mina mures rahva arengu pärast. Kui kõik lapsed saaksid hea hariduse, edeneks palju nii igaühe kui kogu riigi (ühiskonna) elus.

Hariduse keskne kuju on õpilane. Tema on nii, nagu on. Õpetaja on nüüd see, kes peab temast kui väljakujunemata savitükist midagi välja voo-lima, looma. Õpetajast sõltub väga palju, mis ühest või tei-sest lapsest saab. Õpetaja peab olema väga tark. Meil on rohkesti tublisid õpetajaid, kuid neil ei ole piisavalt võimalusi end parimal viisil realiseerida. Õpilasi on ju ühe õpetaja kohta liiga palju! Suhe õpetaja ja õpilase vahel jääb suuremas osas impersonaal-seks. Õpetaja ei saa iga õpilasega piisavalt tegelda. Õpetajast sõltub, kas kooliskäimine meeldib või mitte. Praegu ei ole õpetajal palju võimalusi seda meeldivaks teha.

Kust võtta õpetajaks sündinuid?

Muidugi, ka õpetajaid on mitmesuguseid. Süsteem vajab n-ö õpetajaks sündinud inimesi, keda tuleks kooli tuua mistahes eluvaldkondadest. Olen sellest varem kirjutanud 21. augusti 2002. a Kesknädala juhtkirjas.
Meie koolimajad on ehitatud suurtele klassikomplektidele. Kui muuta klassid poole väiksemaks, läheks koolimaja ülalpidamine hirmus kalliks. Tõsiasi, et meie riik kulutab haridusele proportsionaalselt rohkem kui lääneriigid, räägib meie vaesusest. Kulutused peaksid olema võrdsed. Hari-dus peaks saama mitte nii palju raha, kui on, vaid nii palju, kui on tarvis.

Koolist väljalangenud lapsed sunni alla!

Ene Ergma märgib, et väljalangevus koolides on suur. Kohustusliku koolikorralduse puhul tuleb väljalangenud lapsed kooli tagasi tuua ja õpetada neile kas või sunniga selgeks midagi, milleks neil on enim kalduvusi. Õpilaste vä-henemise tõttu on meil sulgemisohus koole. Neisse võiks rajada väljalangenutele internaatõppeasutusi. Massiaru koolis Pärnumaal, kus üle 50 aasta tagasi käisin, õpib 16 last. Koolimaja valmis aastal 1938 kui üks ajakohaseim tolle aja kohta. Pilku püüab siiani. Siis õppis seal pea kümme korda rohkem lapsi.
Selliseid koole, pealegi kaunites parkidega mõisahoo-netes, on teisigi. Miks neid mitte kasutada tasandus-koolidena?

Mida õpid noores eas …

Kõikidele õpilastele tuleb anda võimetekohane haridus. See on kogu ühiskonna huvides. Peamine õppimise aeg on ikka noores eas. Hiljem on aega koolitusraha tagasi maksta. Ja tagasi maksta see tuleb. Mõnel voostril kas või sundkorras.
Vajame hariduspoliitikat, mis meie laste võimeid parimal viisil arendaks. Terviklikus kogu Eestit haaravas arengukontseptsioonis peaks eral-di välja tooma hariduse osa. Selle realiseerimiseks vajame palju raha, lastevanemate ja võimekate haridusjuhtide suurt tahtmist ning kogu rahva õla allapanemist. Riigikogul on siin määrav osa.

Õpetajast sõltub, kas kooliskäimine meeldib või mitte.
Praegu ei ole õpetajal palju võimalusi seda meeldivaks teha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)