Ühinemata opositsioon asus opositsiooni Res Publicaga

RALF R. PARVE,      15. juuni 2005


Varek võitis jälle!
Selle aasta esimesed Riigikogu juhatuse valimised toimusid 7. märtsil Rein Langi asumise tõttu välisministri ametisse, seejärel olid 24. märtsil korralised valimised ning nüüd seoses Andres Lipstoki Eesti Panga presidendiks saamisega. Erinevalt kahest eelmisest korrast möödusid need valimised suurema parlamentaarse erutuseta. Koalitsioon valis kindla 50 häälega esimeseks aseesimeheks Toomas Vareki (Keskerakond). Opositsioon jäi lõhestatuks ja nii sai teiseks aseesimeheks 28 häälega Taavi Veskimägi (Res Publica).

NAGU NUGA VÕIST: Riigikogu teise aseesimehe kohalt üleeile esimeseks tõusnud Toomas Varek lunastas hääletussedeli juba kindla teadmisega, et seekord segadust ei tule. Ei tulnudki.

Isamaaliidu anonüümseks jäänud esindaja teatas esmaspäeval resoluutselt, et oleks lubamatu, kui Veskimägi pääseks Riigikogu juhatusse. „Oleme pretsedendi loomise vastu, et kaks kolmandikku kohtadest juhatuses kuulub ühele erakonnale. Res Publicat ei huvita demokraatlike institutsioonide tavad, vaid nad lähtuvad sellest, et leida oma inimestele soojad kohad," ütles ta.
Riigikogu koridoris arvati, et nüüd saab parlamendi praktiliseks esimeheks Taavi Veskimägi, kes Res Publica esimehena hakkab Riigikogu esimehele Ene Ergmale korraldusi jagama.
Vaatamata või tänu koalitsiooni kindlusele arendas esmaspäevane ajakirjandus jõudsalt mitmesuguseid spekulatsioone. Esimese kohaselt pidi võimuliit andma oma hääled asespiiker Varekile, kuid Res Publica plaani nurjamiseks võivat käivituda stsenaarium, et ühise kandidaadi lepivad kokku näiteks Rahvaliit, Isamaaliit ja sotsiaaldemokraadid ning hakkavad nii vastu Res Publica 28 parlamendihäälele.
Riigikogu koridoris sahistati sedagi, et möödunud nädalal e-valimiste arutamise katkemise tõttu Riigikogus pidavat Reformierakond looma täiesti uued kokkulepped ja Rahvaliit tahtvat ses olukorras üles seada oma kandidaati. Hääletamisel pidasid siiski nii valitsuskoalitsiooni kui Res Publica ametlikud lubadused.
Sotsid ja isamaaliitlased saavutasid koos sotsliberitega aga täieliku sõltumatuse – neist ei sõltunud neil Riigikogu aseesimeeste valimistel enam midagi. Opositsioonis tekkis vaid täiendav tüliõun vastasrinde suurima jõu Res Publicaga.

Valimispäeva hommikul küsisin parlamendi aseesimees Toomas Varekilt, mis vahe on Riigikogu esimesel ja teisel aseesimehel. Varek vastas heatujuliselt: „On pikkuse vahe, kaaluvahe, numbrivahe." Ja siis tõsiselt: „Mingit olulist vahet pole, tegutseme kõik Eesti rahva ja riigi hüvanguks."
Riigikogu saalis esitas Vilja Savisaar aseesimeheks Toomas Vareki, Marko Pomerants Taavi Veskimäe ja Mark Soosaar Peeter Kreitzbergi. Soosaar kurjustas, et Res Publica on nagu hellitatud laps, kes tahab kolmest jäätisest saada kahte. Seejärel aga teatas Kreitzberg, et tema enam jäätist ei taha ja loobus kandideerimast – 15–18 häält olnuks talle tõeline pankrot. Sotsid ja isamaaliitlased loobusid hääletamast.
Koridoris räägiti uut parteinalja. Res Publica loobus parteinimes lisandist vabariigi eest. Nüüd tegutsevatki ta vabariigi vastu ning seepärast ei soostu väliskomisjonis enam piirileppega.

Taavi Veskimägi tegi ühes telekanalis matemaatilise triki, kui teatas, et Res Publica 28 kohta on üks kolmandik 101 Riigikogu kohast ja seepärast peaks neile kuuluma 2/3 parlamendi juhatusest.
Meelis Atonen (Reformierakond) aga lohutas ühte ajakirjanikku, et Vareki haigestumisel pole Res Publica parteidiktaati karta. Riigikogu juhatus lähtub oma otsustes parlamendi komisjonides otsustatust.
Varsti löödi hääled kokku. Kohal olnud 93 rahvaesindajast võtsid sedeli välja 82. Valimistel osales neist üks vähem. Varekile andis valitsuskoalitsioon 50 häält ja temast sai Riigikogu esimene aseesimees. Keskerakondlane Shehovtsov puudus, üks saadik võttis sedeli välja, ent ei hääletanud, kolm sedelit oli rikutud. Res Publica hääletas sajaprotsendiliselt.
Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepingu kohaselt saab järgmise aasta märtsis korraldatavatel Riigikogu juhatuse korralistel valimistel spiikrikoha Keskerakond, esimese aseesimehe tool läheb Reformierakonnale.

VABARIIGI EEST: Esimese intervjuu pärast valimissedeli kastistamist andis Taavi Veskimägi Esimesele Baltiiski Kanalile.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)