Õõnsate sõnade maagia

Mida need sõnad ütlevad meile täna?

Võrdsuse ihalemise puhus lõkkele tolleaegse ühiskonna lõhenemine omanikeks, kes kontrollisid loodud rikkuste jagamist, ja proletaarlasteks, kes elatusid oma tööjõu müügist ning tundsid end omanike poolt ahistatuna. Tüli leevendamiseks loodi uus ühiseluõpetus – kommunism, mis lubas tühistada omanikuõiguse ja kuulutada „rikkusteallikad“ kogukonna ühisomandiks. Usuti ka, et selle tulemusel sünnib uutsorti, ahnusest prii inimtüüp, kes panustab „ühiskatlasse“ niipalju kui jaksab ning võtab sealt niipalju, kui õnnelikuks elamiseks tarvis.

Paraku trügisid „hüva mõtte“ elluviijate hulka edevad ja võimuahned avantüristid, kes ürituse untsu keerasid. Kuigi  p ä r i s kommunismi pole veel kunagi kusagil rajada suudetud, sildistatakse nüüd selle sõnaga kõige jubedamaid senitoimunud kuritegusid, mistõttu isegi selle sõna mainimist peetakse ohtlikuks.

Sõna Vendlus osundab tundele, mis ilmestab suhteid niisuguste inimeste vahel, kellel on ühine ema ja kes kuuluvad ühte peresse. See sõna pole päriselt unustatud, selle vaimu on õhus tunda, kuid ometi nii harva võib seda kuulda inimeste juttudest. See sõna justkui häbeneks end näidata, nagu moestläinud rõivas, või kardaks ilmuda elupüünele, kus praalib Turukonkurents, kes vennaarmu ei soosi.

Seevastu kuulsa „trio“ esimene sõna – Vabadus – jätkab endiselt ülbe bravuuriga maailmavallutamist, purustades piire rahvaste vahel ja inimeste mõtetes. See sõna justkui miilaks mingit ürgigatsust, meelitades inimest vabanema isegi oma keha elushoidmise kohustustest, eirama põlvkondade poolt Eluteele seatud hoiatus- ja keelumärke, jätma robotite hoolde kõik selle, mis igiammusest ajast on olnud Inimese elu sisuks ja mõtteks – põgenema maisest elust, et jõuda virtuaalmaailma avarustesse…

Inimene on nüüd haaranud lennult kinni veel ühest maagilisest sõnast – Kiirus. Ja nii ta nüüd, vabadusetiivust kantuna tormabki, saamata mahti süüvimaks: kuhu ja milleks?

LEMBIT KÄÄRID Pärnust sai mahti, et seda küsida

Jaga |