e-Valimiste usaldusväärsus on kahtlusi äratanud mitmel pool maailmas. Näiteks USA-s loobusid Ohio ja Florida osariik e-hääletusest. Tänavu märtsis tunnistas Saksamaa ülemkohus  2005. aastal  Saksamaa üldvalimistel kasutatud elektroonilise hääletuse süsteemi Saksamaa põhiseadusega vastuolus olevaks, sest elektroonilised hääletusmasinad olid tehniliste puuduste tõttu ebausaldusväärsed.

e-Hääletus Soome kohalikel valimistel 2008. aasta oktoobris tekitas samuti suurt segadust (vt. Kesknädal 5. novembril 2008 „Soome e-valimiste raskused“). Tänavu veebruaris kuulutati vigase süsteemi tõttu Soomes neil valimistel elektrooniliselt antud hääled kehtetuks ja kolmes piirkonnas läbi viidud proovihääletus nurjus. Arvesse läksid vaid paberil antud hääled.

2008. aasta maikuus otsustas Hollandi valitsus loobuda e-hääletusest. Hääletusautomaadid kiideti Madalmaades ametlikult heaks 1997. aastal, kuid nendega olid algusest peale kaasas käinud kahtlused, et masinatega on lihtsam korraldada valimispettusi. Kodanikualgatus “Me ei usalda hääletusmasinaid!” suutis katsetega tõestada, et enimlevinud masinasse Nedap/Groenendaal ES3B on väga lihtne häkkida ja sel viisil valimistulemusi muuta, ning pöördus 2007. aasta märtsis nende kasutamise pärast kohtusse. Sama aasta oktoobris otsustaski Amsterdami kohus, et Nedapi hääletusmasinaid ei tohi valimistel kasutada.

Nii Saksamaa kui ka Soome e-hääletuse süsteemid eeldasid valijate füüsilist kohaleminekut valimisjaoskonda, kus nad tuvastati ja lasti arvuti juurde häält andma. Sealsed hääletusmasinad olid muust internetist eraldatud võrgus. Sellist hääletamissüsteemi on lihtne turvata näiteks väljastpoolt tulevate küberrünnakute vastu, sest kõik hääletuskohad saab väljast tulevate rünnakute eest eraldada suletud võrguks.

Eestis võivad valijad anda oma hääle internetis ka oma koduarvutist. Seejuures saab identifitseerimisvahendina kasutada kohustuslikku ID-kaarti. Eesti e-hääletussüsteemi puhul sisestab valija arvuti kaardilugejasse ID-kaardi ja avab valimiskomisjoni lehe. Vastavalt valija isikukoodile kuvatakse sobiva valimisringkonna kandidaadid ning valija teeb oma otsuse, mis salastatakse. Seejärel kinnitab valija oma valiku digitaalallkirjaga, sisestades PIN-koodi. Häälte kokkulugemisel eemaldatakse esmalt digitaalallkiri ning seejärel on valimiskomisjoni liikmetel võimalik anonüümsed e-hääled kollegiaalselt avada ja kokku lugeda.

Eesti e-hääletussüsteem on Kesknädala andmeil haavatav küberrünnakutele ja isikutele, kelles võib tekkida soov valimistulemustega manipuleerida. Alati võib leiduda „õngemehi“, kes tahavad sogases vees saaki püüda. E-hääletus võib tekitada neis kiusatust panna „jõgi tagurpidi voolama“.

Kesknädal kutsub üles järgima küpsete demokraatlike riikide eeskuju ning loobuma Eestis e-hääletussüsteemist ajal, mil demokraatia usaldusväärsus rahva silmis langeb drastiliselt ning küberkuritegevus omandab üha laiemaid mõõtmeid.

Kn