Eestlase tõotuslaul

Täna oli supi sees liha.

Püksid uued sain Päästearmeest.

Elul Eestis ei ole viga.

Hoitud me Kreeka saatuse eest.

Mu korter on väike, kuid avar -

jalus pole vanni, WC-d.

Kohtutäitur viis laua ja tooli,

voodi ise pudenes koost.

Toas vaid mina ja Ansip -

ta pilk mind jälgib seinalt portreelt.

See pilt mu tuppa toob ebamaist valgust -

elektri eest võlgu jäin aastate eest.

Lenini teostega köetud sai ahju,

Majakovski poeemid alles on veel.

Suurelt poeedilt laenan sõnad ja annan

tõotuse, mis mul heliseb rinna sees.

Seltsimees Ansip,

"võite uskuda, et rüganud oleme,

veelgi rügame, valgustame,

riietame paljaid ja varatuid,

siiski lurjuseid roppu moodi on veel.

Vägisi väsid selle kõigega rassides,

Teieta mõnigi väärataks teelt.

Keelel Te nimi,

Te kuju me rinnas,

mõtleme, hingame ja elame veel."

Jutumärkides tsitaat Vladimir Majakovskilt

[tekst V. Majakovski pildi all:]   Sünge tormiajastu vastuoluline suurpoeet Vladimir Majakovski (1893-1930) aitab kui tõeline klassik mõtestada nn helget tänapäeva.

Jaga |