Ansip valmistub baltisaksa ümberasujate vara kompenseerima

Kui seni puudutas omandireformiseadus peamiselt neid baltisakslasi, kes lahkusid Eestist 1941. aastal, mil kehtis „NSV“, siis viimase otsuse tulemusena kõneldakse juba väga lahtise tekstiga uuest lootusest ka neile ümberasujaile, kes lahkusid Eestist 1939. aastal Eesti Vabariigi ja Hitleri-Saksamaa vahelise lepingu järgi. Kui 1941. aastal lahkus orienteerivalt 4000 inimest, siis 1939. aastal oli Hitleri kutse järgijaid 7000.

Omandireformi aluste seaduse 16 aastat kehtinud paragrahv 7 lg 3 kaotas küll kehtivuse (IRL ja Reformierakonna häältega), kuid Riigikogu pole seni kehtestanud õiguslikku regulatsiooni, kuidas toimida Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustega. Samuti puudub regulatsioon, mis lubaks või välistaks uute avalduste esitamise.

Riigikogu Keskfraktsioon esitas peaminister Andrus Ansipile arupärimise ümberasujate vara tagasitaotlejate avalduste kohta. Keskerakondlase Helle Kalda (pildil) sõnul pole valitsus olukorra lahendamiseks mingit regulatsiooni välja töötanud. „Oleme saanud ebamääraseid ja hämavaid vastuseid, et määrus on ettevalmistamisel,” märkis Kalda, kelle sõnul ei saa ümberasunute vara tagastamist ega erastamist otsustada, kuni seadust ei viida vastavusse õigusselguse põhimõttega.

Arupärijad soovivad peaministrilt teada saada, kuidas kavatseb valitsus lahendada tagastatud majades elavate sundüürnike probleemid ja kui palju läheb Saksamaale ümberasunute majade tagastamise protsess riigile maksma.

Jaga |