Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Lapsed, kes teist on alkoholi proovinud?

MAARIKA ÕMBLUS,      12. mai 2010

Keskerakonna Viljandimaa naiskogu KENA klubi korraldas aprillikuul koolides teabepäeva "Mis mõju tekitavad suits, alkohol, narkootikumid?".
 

Noored arenevad kiiresti, kahjuks ka kahjulike harjumuste suunas. Alustades suitsu ja õllevahu proovimisest ning lõpetades liimi, lahustite, bensiini jt toksiliste ainete nuusutamisega ja narkootikumide tarvitamisega. Kinnitust selle kohta sain teabepäevadelt Viljandi koolides.

Veebruaris  ja aprillis käisime Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Erki Korbiga C. R. Jakobsoni nim. gümnaasiumis ja Maagümnaasiumis. Sihtgruppideks olid neljanda ja viienda klassi õpilased, sest nemad pole veel neist asjust teadlikud, arvasin sinisilmselt. Avanes aga karm tõde: enamik selleealisi on proovinud alkoholi ja suitsu. Teadjamad valgustasid meidki, millises riigis milline narkoaine on kuulutatud legaalseks.

Ühel lapsel oli välismaine kogemus, et eakaaslane  tõmbas midagi ninna ega lubanud sellest kellelegi rääkida. Nii juhtus Hollandis, kus ülimalt lihtne paljusid narkoaineid kätte saada.

Neljanda klassi lapsed teadsid, et alkoholi tarvitatakse Eestis hästi palju -  nad näevad tihti tänaval alkoholijoobes mehi ja naisi, parkides ja bussijaamas aga vägijooke pruukivaid seltskondi.

Kui küsiti, kes on ise alkoholi proovinud või kes  neile seda põhiliselt pakub, selgus, et  mõnikord võtab laps morsi- või kokakoolaklaasi asemel kogemata vanema  kokteiliklaasi - lihtsalt ei tee värvi järgi vahet. Ka on juhtunud, et segi aetakse lastešampus ja päris-vahuvein. Maitseelamuste kohta vastati: kibe, kange, vastik, õudne. Aga ka:  normaalne (õllevahu või veini kohta).

Suitsetamise teemal tekkis paljudel küsimus vesipiibust. Ka see "harrastus"  pole ohutu, sest iial ei või teada, kes on piibuotsiku enne sind suhu pistnud või kas on otsikut üldse puhastatud. Ennekõike käib see eksootiliste maade kohta, kuid ohutu pole vesipiip Eestiski. Vesipiibutamisest võib näiteks saada B-hepatiidi; see nakkus jääb organismi kogu eluks.

Teabepäevadel osales ühtekokku 132 last ja 21 täiskasvanut. Kui need tarkusejagamised aitavad ära hoida mõnegi lapse langemise kahjulike harjumuste küüsi, on eesmärk saavutatud.

 

MAARIKA ÕMBLUS

Viljandi, KE

 



Viimati muudetud: 12.05.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail