Demagoogia kullafondist

KESKNÄDAL,      30. jaanuar 2002




KESKNÄDALA TOIMETUSELT:
Elektronpostiga toimetusse jõudnud anonüümse autori kirjatöö on sedavõrd päevakohane, et otsustasime selle ära trükkida ka autori nimeta. Meie kodanike hirm Isamaa&Mõõdukate kamarilja võimule naasmise ees on paraku reaalne ning ainult Keskerakonna&Reformierakonna ladus valitsemine saab seda kartust leevendada.

Mõõdukate partei esimees protestis Päevalehes ägedalt Edgar Savisaare väite vastu, et riigiasutuste ametnikel oleks aeg tööle hakata. Ilves püüdis jätta muljet, nagu oleks rünnatud tuhandeid ametnikke.

EÜSi kaadrid ohus

Mõtteavalduse tõlgendamine lausrünnakuna on sama suvaline, kui on rumal umbkaitsesse asumine. Lõpuks on nii halbu kui häid töötajaid ja näiteid leida pole raske. Nähtavasti on probleem mujal - koos ministrite vahetamisega ei komplekteerita välisministeeriumit enam EÜSi baasil, ei peeta ametnikke "Eesti märgi" sarnaste ettevõtmiste tarvis, kõnelemata mõnest probleemist, mis on avalik saladus…
Mõõdukate juht on kaotanud tasakaalu. Vana ideoloogiavõitleja, Vaba Euroopa
eestikeelsete saadete peamees käitub kui külma sõja ajast tüüpiline propagandist. Savisaare arvamuse sidumine tema kunagise ametikohaga (sellest on nüüd enam kui tosin aastat) Eesti NSV Plaanikomitees peaks nagu olema "kõva sõna". Savisaare elukäigu kaudu madaldatakse tema argumentide väärtust. Pigem on see üsna vääritu käik ega tee Mõõdukate juhile ega parteile au.
Eesti NSV süsteem oli armetult vilets, kuid inimesed tegid siin tihti näruse palga eest väga kohusetundlikku tööd. Sadu või tuhandeid kordi väiksemad "arvutusvead" või "seibi lõikamised" (Igor Gräzin kasutab otse sõna varastamine), kui neid tegi näiteks mõõdukate minister Pärnoja, viisid vallandamiseni ja vangi!

Kuidas lindist saab lutikas

Eesti NSV Hoiukassade ülema ja Ilvese pikaaegse koalitsioonipartneri Siim Kallase mineviku üle pole Ilves nurisenud. Ja pole ka põhjust. Nii ENSV Plaanikomitees kui ka ENSV Hoiukassade Peavalitsuses pingutati kõvasti selle nimel, et Moskvast midagi veel Eestile välja pigistada. Sellest ei tea Ilves midagi, ta ei tunne selle elu valu. Ja pole mõtet solvata neid sadu tuhandeid, kes okupatsiooni ajal siin kodumaal oma kibedat leiba teenisid.
Ilvese demagoogilise (ma ei karda seda sõna kasutada, sest Ilvese tõeväänamise praktika on pikk) ande eripära on selle ülivalikulisus. Eestis räägib ta kavalalt "salaja lindistamisest", inglisekeelseis (mida räägib veatult) etteasteis kasutab ta alati vaid sõna bugging, mis tähendab "lutika", salakuulamisaparaadi panekut. Aga see on teine asi - see on kriminaaalkuritegu! Ja sellise teo omistamine on laim.

Aga Lauristin?

Püüdes siduda Savisaart Eesti NSVga, ei meenu Ilvesele kohe kuidagi, et tema lähim
kolleeg Marju Lauristin aitas aastakümneid ette valmistada Eesti NSV ajakirjanikke - NLKP peamisi ustavaid ideoloogiatöötajaid, nagu neid iseloomustas Lenin. Sellega võiks Ilvese stiilis ju Lauristinil, kui ta ajakirjandusega vahel rahul pole, kohe suu kinni panna - "oled vana EKP propagandaaparaadi pikenduse käsilane!" Kõik, kes me oleme ENSV n-ö läbi kannatanud, saaksime aru, et see on sama rumal kui Savisaarele Plaanikomitee pähemäärimine.
Ilves ei tee seda muidugi sellepärast, et Lauristin on nüüd ta võitluskaaslane. Kuid kui ta veel Vaba Euroopa raadiojaama kamandas, siis oli see tal hästi meeles. Kui Rahvarinnet oli vaja tõrvata, siis oli pr Lauristin eelkõige Johannes Lauristin tütar ja Rahvarinde kommunist! Eesti iseseisvusele aluse pannud IME programmi mõnitas
Ilves kui PIME programmi, mis taastab kommunismi.
Pr Lauristin võiks üle laua Ilvesele head nõu anda demagoogias piiri pidada. Mitte kõik pole mälu kaotanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)