Savisaare juhitud erakonnast Reform jagu ei saa

Looduses juba kord on nii seatud, et keegi kuulub sinu karja ja aitab sind, ning keegi üritab sind jällegi nahka pista. Kui keegi soovib inimühiskonnas aktiivne olla ja midagi korda saata, siis on ju selge, et ta peab oma ideede paremaks teostamiseks leidma endale liitlasi ja keegi teine seevastu on talle juba asjade arengu tõttu loomulik vastane.

Õhkõrn eesti asi kaob tagaplaanile

Nii ka eestlased peaksid ju ajama ühte ja sama eesti asja, kuid poliitiliselt aktiivsed inimesed ühinevad parteidesse ja erakondadesse ning on tihtipeale teineteisele kui mitte vaenlased, siis vastased küll. Sageli ollakse oma eesmärkide saavutamise nimel valmis kõigeks, ning müütiline ja õhkõrn ühine eesti asi kaob üldse kuskile tagaplaanile.
Keskerakondlaste jaoks läheneb tähtis sündmus – erakonna esimehe valimine. Loomulikult austan ma iga erakonna liikme arvamust ning olen kindel, et valimised tulevad igati demokraatlikud.

Kuid mind muudab murelikuks Reformierakonna piitsa ja prääniku meetod. Olles pikka aega võimul ja manipuleerides nii koalitsioonipartnerite kui meediaga üritatakse kindlustada endale kogu võim. Opositsioonil pole seni läinud just eriti hästi – esiteks  „oravate“ meediaülekaalu tõttu ning osaliselt ka opositsiooni koordineeritud tegevuse puudusesest.

Meedia mõjutab Savisaarest loobuma

Nüüd üritatakse keskerakondlasi kõigi meetoditega mõjutada loobuma Savisaarest. Edgar Savisaare kaitseks tuletaksin meelede vaieldamatu tõsiasja – tegu on oskusliku ja professionaalse poliitikuga, ilmselt Eesti kõige võimekama poliitikuga. Ma ei räägi subjektiivsest suhtumisest temasse – selge see, et keegi peab temast väga lugu ja keegi omakorda vihkab teda kogu hingest. Mis mees see ka on, kellel ainsamatki vihavaenlast poleks! Meil kehtivad ikkagi demokraatlikud seadused, ja on lõppude lõpuks arvamuste vabadus.

Lisaks sellele on Edgar Savisaar saavutanud mõnikord võimatuna tunduva – eestlaste ja venelaste huvide ühendamise. Muukeelse elanikkonna integreerumise raskused eksisteerivad meil tänaseni. Ühelgi teisel parteil pole õnnestunud venekeelse elanikkonna usaldust ja toetust saavutada ning samas ka eestlaste hulgas populaarsust säilitada ja isegi kasvatada.

Ilmselt ei sobi selline asi ennekõike Reformierakonnale. Nende poliitika rajaneb suuresti eestlaste ja venelaste vastandamisel ning soovil demonstreerida, et mingit konsensust ei olegi võimalik saavutada. Keskerakond aga näitab oma eduga, et see on võimalik.

Reformi läbinähtav soov opositsiooni nõrgendada

Katsed idealiseerida Savisaare juhikohalt lahkumist kui ainsat võimalust Reformierakonnal näidata, kuidas ta eesti rahva lõplikule õnnele viib, on läbinähtav provokatsioon. Keskerakond kaotaks seeläbi paljud oma valijatest ning opositsioon nõrgeneks veelgi.

Mind teeb eriti murelikuks just opositsiooni nõrgenemine. Tegelikult peaks see murelikuks tegema iga eestimaalast. Tänane meedia suukorvistamine meenutab mulle vägisi Esimese Vabariigi vaikivat ajastut. Me kõik teame, millega see lõppes – Pätsi diktatuur tõi kaasa omariikluse hävinemise, sest kodanikud, keda sunnitakse vaikima, on nõrgad, ning ka vaikiv riik on nõrk.

Küll aga oleks vaikiv ajastu meelepärane ja isegi nostalgiline enamikele Reformi-ekskommunistlikele funktsionäridele, sest meenutaks see ju Nõukogude Liitu, kus rahvast oli palju lihtsam valitseda.
Meie kõigi huvides on mitte lasta oma otsuseid mõjutada reformierakondliku meedia ajupesul, millele IRL-ilik meedia kõvasti kaasa aitab, et omaenda erakonna siseseid pahandusi varjata. Igal juhul kaotaks Keskerakond Savisaare lahkumisel võrreldamatult rohkem kui võidaks. Kaotaks lausa terve eesti rahvas. Ei saa ju väita, et keskmine eestlane just väga hästi elaks. Reformierakonna populistlikest loosungitest inimestel abi ei ole. Hetkel ongi Keskerakond ainus poliitiline jõud, kes on valmis seisma tavainimese huvide eest. Seega peaks kõik erakonna liikmed toetama meie tegevuse jätkumist, nii nagu see on, seniste juhtide eestvedamisel.

Reform tahab üksi jagada ja valitseda

Kui Reformi ideoloogidel õnnestub täna viia Keskerakond poliitilisse lõhesse, siis on nad oma helesinise unistuse – valitseda ja omadele valimatult ning vastutust kartmata kõikvõimalikke hüvesid jagada – täitnud.

Nagu näeme, võib rahva tulevik seista ühe erakonna juhi valimises. Me ei tohi lasta parempoolsetel parteidel jätkata poliitikat, mis ei oma nägemust homsest päevast ja võib oma lühinägeliku olesklemisega kasvatada lõhe üha vaesuva eestlase ja rikastuva nomenklatuuri vahel liiga suureks.

Iga keskerakondlane peab tunnetama, et ühtsuses peitub jõud. Lähme kongressile teadmisega, et Edgar Savisaar on see mees, kes suudab oma parteid juhtida kogu Eesti huvides.
Ilmunud ka 11. augusti Lõunalehes

TOOMAS PAUR

Keskerakonna Lõuna-Eesti koordinaator

Jaga |