Kvootidest ja liistudest

Kuidagi aga ei õnnestu kuulda, et naised nõuaksid „kvoodipõhist lahendust" mõnele muule ametialale, olgu kasvõi ehitustöös, kaevandustes, metsatöödel või primitiivsel puulõhkumisel. Või sajas muus ametis, mis pole tsiperma-nipermad. Seda, et samanimelise töö eest tasustatakse võimete ja oskuste alusel, tahetakse kvootidele rõhudes välistada. Ametisse aga pääseb ikka võimekuse järgi ja arvatavasti makstakse tulemi põhjal. No ei tea sellist, kes eelistaks targale ja võimekale naisele topakamat meest, talle pealegi rohkem makstes. Naisjuhidki ei eelista ainult naisi - valitakse ikka võimete järgi ja makstakse panuse järgi.

Kohutav oleks elukene, kui Riigikogus või valitsuses oleksid pooled naised. Eks kujutage ette jamaolukorda, et pooled puulõhkujad või kalurid oleksid naised, aga nendesamade kvootide järgi pooled sukakudujad ja pitsipunujad (aga miks mitte ka saunateenijad naistesaunas) oleksid mehed.

Viimase aja trend, et naisi tõesti tõrjutakse kõrvale neid võlunud meesteametitest (näiteks praegu  on Eestis üksainus naisminister), ongi ehk esmase suure vabaduse ja võrdõigusluse tagajärg. See eufooria hakkab ümber saama ja tõestama, et kõigil tuleks ikkagi püüda jääda oma liistude juurde, anda endast parim tuntud-teatud ametis.

Naisi justkui püütakse tasapisi tagasi viia palju tähtsama juurde, kui seda on istumine mõnes kvoodilises ametis. Tagasi pere, laste ja kodu juurde, sünnitama ja imetama kõige kallimat varandust endale ja teistele - lapsi,  milleta kogu Eesti Vabariik, eestlus ja vabadus on mõttetu.

Iseasi on, et ka emadus peab olema riiklikult tähtsustatud võrdselt teiste tähtsate ametitega ja vastavalt tasustatud. Et peetaks lugu jumalikust võimest anda inimesele elu.

Praegune emapalk, mis on eliidil vaid palgalisa väljavalitute veel paremaks äraelamiseks, ei pane kedagi sünnitama iibeks vajalikku kolme-nelja last. Sünnitajat rahvast suurperedes aga hoitakse vaid toetustega hinges.

Kus on see riiklik suhtumine, kui sündinuile ei jagu suupoolist, lasteaedades pole kohti ja koolikorraldus lonkab kaht jalga? Kas just siin ei oleks naistel lõputu tööpõld  - pöörata asjad õigetele rööbastele?

Ehk sellepärast naisi valitsemise juurest ongi kõrvale tõrjutud, et ei annaks seda asja nii üles võtta?

VÄINO UBINA, vanem kodanik Mustamäelt, Tallinn

Jaga |