Mida teha pärast 18. maid?

Tõnis Siim,      18. mai 2005


Kas alustada diskussiooni Eesti rahvusliku diplomaatia häbiposti (posti otsas tuulelipp tähtsamate asjaosaliste-"riigimeeste" nimedega) püstitamise kohta Setomaale?
Kuidas reageerida Postimehe jätkuvalt kallutatud suhtumisele? Urmas Paeti pikk propagandistlik lugu „Piiridega piiritus" (PM, 10. mai) vääriks lausa Orwelli auhinda a la sõda on rahu ja rahu on sõda. Juba tema esimene lause: „Lepingu sõlmimisega ei kaota Tartu rahu oma tähendust, kuid Eesti riik saab oma piirid" iseloomustab kirjutist eeskujulikult. Paeti loogika järgi saaks Eesti riik piirid ka siis, kui sellest jääks järele vaid Torgu kuningriik Sõrves. Tähtsad ei ole ju piirid kui asi iseeneses, vaid põlisrahvaste ja väärtuslike kultuuriliste ning antropoloogiliste diversiteetide säilumine, ka nende taastamine.
Samas Postimehes (10.05) uudiste rubriigis ilmunud Aleksei Günteri „Setude meeleavaldus ei jäta piirilepet allkirjadeta" alustab reporter lugu oma isikliku meeleavaldajaid halvustava suhtumise väljendamisega. Reporter vähendab osavõtjate hulka, seostab neid politsei sanktsioonidega, kaebab, kuidas talle pakuti plakatit loosungiga „Häbi Tartu rahu reetjatele!", millest tema nii-öelda õige inimesena iseenesestmõistetavalt loobus.
Selmet mõista, et üks Eesti teisest otsast pealinna sõitnud oma rahva saatuse pärast muretsev seto laulumemm kaalub üles vähemalt tuhatkond lauluväljaku õllesummerdajat.
Postimeest on viimasel ajal korduvalt seostatud poliitilise kallutatusega ja ühe (rikkurite) partei huvide kriitikavaba väljendamisega. Piiriküsimuse diskussioonis on Postimehe vana ja krooniline haigus jällegi välja löönud, jättes mulje, et tegemist on parandamatu tõvega. Isegi mõõdukas ksenofoobia omaenda põlisrahva või mõne oma rahvakillu suhtes viitab harvaesinevale ja sügavamale rahva vaimse tervise häirele.
Tekib küsimus, kas ei peaks alustama ühtlasi diskussiooni Postimehe kui arvamuskujundaja kohta: kas organiseerida üldrahvalikku allkirjade kogumist petitsioonile (palvekirjale) ja selle lähetamist Postimehe Norra omanikule, nagu seda on erakonnad varem teinud. Ksenofoobiat oma rahva või mõne rahvakillu suhtes isegi mõõdukal kujul ei tohiks tähelepanuta jätta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)