Elu on kõigile, ühiskond igaühele!

HEIMAR LENK,      28. september 2005




Ei ole olemas mingit vanust peale selle, mida inimene ise endale sisendab ja endas kasvatab. Mõtleb inimene end vanaks, muutub ta tõepoolest vanaks; mõtleb inimene end nooreks, jääb ta kaua nooreks. Rõõmustagem siis oma teokate aastate üle ja tehkem teinegi pool oma elust ilusaks ja rikkaks!

Üha rohkem inimesi on pärast pensionile jäämist äraütlemata elu- ja töövõimelised. Nad näevad mitte ainult nooremad välja, vaid on ka elujanulised ja tegutsemishimulised, tunnevad end suurepäraselt, on ettevõtlikud, iseteadvad ja targad.
Kui väga tahaks kõigile vanemasse ikka jõudnud inimestele optimismi ja elurõõmu sisendada. Kuid kardan, et kõik ei võtaks mind tõsiselt. Seda ongi raske teha, sest teise omariikluse viieteistkümne aasta jooksul pole vanema põlvkonna austamisest meil palju räägitud.

Pettumiste kuud ja aastad
Esimesed ootamatused tabasid keskmist ja vanemat põlvkonda aastapäevad pärast oma riigi taastamist. Rahareform sõi ära tuhandete perede säästud. Ametliku seletuse järgi oli süüdi küll vene aja lõpu inflatsioon, kuid köögis rääkis rahvas teist juttu.
Järgmine ehmatus tabas inimesi siis, kui sotsiaalminister Marju Lauristin alustas euroopalikku pensionireformi ja pensionile mineku iga hakati aastatega ülespoole kergitama. Täieliku shoki tekitas esimeste aastate äärmiselt madal elatusraha, mida riik pensioniks nimetada ei julgenudki.
Kuid ega siis vaesus veel kõige hullem olnud. „Vajame sageli arstiabi, ent seejuures kuuleme koguni etteheiteid, et pensionärid suurendavad asjata kulutusi ravimitele ja haiglavooditele," tsiteerin ma ühte pensionäride mõttevaldust aastast 1994. „Kõige rohkem rõhub meid sotsiaalne ebavõrdsus. Millal küll lõpetatakse vanade inimeste mõnitamine ja hoidmine nälja piiril."
Just see alandav suhtumine vanemaisse jättiski sügava solvumise pitseri, mis paljudel pensionäridel tänaseni hinge närib. Mitmed valitsused andsid avalikult mõista, et 370 000 suurune pensionäride vägi riigil raske kivina kaelas ripub. Eelmise valitsuse poissministrid kiitlesid aga Riigikogu ees, et 2007. aastaks on pensionikassal põhi käes ja pensionide maksmisega on suur jama ootamas.
Nüüd on uus valitsus selgeks saanud, et samal pensionikassal on hoopis mitme miljardi suurune ülejääk. Selge on seegi, et eakate solvamisest oleks võinud aastate jooksul hoiduda ja igale pensionärile oleks saanud tunduvalt suuremat elatusraha maksta, kui siis raatsiti.

Pööre sotsiaalse riigi poole
Seda pööret tajume praegu, kui teame, et kõigi aegade suurim pensionitõus on reaalsuseks saanud ja tuleval aastal on kavas taas astuda mitu pikka sammu euroopaliku pensioni poole. Tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika on saanud eduka riigi eksisteerimise sõlmküsimuseks ja enam ei ignoreeri seda ükski poliitiline jõud. Kõik parlamendis esindatud erakonnad on teatava vasakpöörde teinud ja näoga sotsiaalküsimuste poole pööranud.
Ka ajakirjanduses on vanemale põlvkonnale rohkem tähelepanu osutama hakatud, kuid elurõõmsa ja teotahtelise pensionäri stereotüübini pole veel jõutud. Vananemist kujutatakse ikka eluprotsessist tagasitõmbumise ajana ja vaatajad peavad meedia toodetud negatiivset pilti vanadest inimestest reaalsuseks. Tihtipeale ekslikult, sest vanem põlvkond võib oma elurõõmus ja energiakülluses sageli noortele silmad ette teha.
„Veel kunagi pole ma tundnud end nii kõrgvormis kui praegu," kirjeldab pensioniea saabumist sakslannast kirjanik Helene Walterskirchen. „Alles siis mõistsin, kui võluvad võivad olla küpsed inimesed oma selge mõistuse ja avatud südamega. Neil oli imeline inimlik dimensioon, nad olid kindlakskujunenud, suveräänsed isiksused. Sel ajal jõudis minu teadvusesse, et põhimõtteliselt pole olemas mingit vanust peale vanuse, mida inimene ise endale sisendab."
Püüdkem siis meiegi ennast nooremaks mõelda, kui me oleme, sest loodusele see meeldib. On see ju andnud meile meelemõistuse, mis enamasti püsib erksana kuni viimaste päevadeni. Rõõmustagem selle üle ja tehkem oma ülejäänud elu kirkaks, tunneterikkaks ja ilusaks!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)