Riigi eelarve ja poliitika

OLEV RAJU,      02. oktoober 2002


Üldtuntud on vanasõna - pärast lahingut rusikatega ei vehelda. Järgmise aasta riigieelarve aruteluks sobib parafraseering - kaklus enne lahingut -, sest siin alustas osa opositsioonist ägedat rünnakut tükk aega enne, kui eelarve projekt valmis sai. Ründama asuti veel olematut asja.

Eelarve vaidlused tulevad tulised, kuna kõik toimub valimisvõitluse taustal. Ilmselt tuleb seekordne valimiskampaania kõige "mustem", kus sopaga pildumine ületab varemnähtu.
Arutelu läheb eriti keeruliseks, sest 2003. aasta riigieelarve on üles ehitatud mõnevõrra teistel põhimõtetel kui kõik eelmised. Juba ongi aus analüüs ja kriitika segunenud teadliku sopapildumise, võhiklikkuse ja lausrumalusega.
Kõik see tingib vajaduse järgmise aasta eelarve analüüsi alustada igava ja keerulisena tunduva teoreetilist laadi sissejuhatusega.

Uus eelarve struktuur erineb varasemast

Opositsiooniline Isamaaliit alustas ägedat rünnakut eelarveprojekti pihta hädakisaga: päästke Eesti kroon ja Eestimaa, valitsus on hakkama saanud millegi enneolematuga ja esitanud seadusi rikkudes defitsiidiga eelarve, mis riigi hukutab!
Ei oska öelda, oli siis tegu eelarve koostamise aluste vähese tundmise või teadliku demagoogiaga. Või osalt mõlematega. Milles on õieti probleem?
2003. aasta riigieelarve sünnib uue eelarve koostamise seaduse alusel. Vana seadus oli "lombakas". Eelarve tulude pool koostati vanal heal sotsialistlikul põhimõttel, kulude pool aga oli üles ehitatud tänasel päeval Euroopas üldiselt õigeks tunnistavatel põhimõtetel. Kulude poolel sisaldus laenude tagasimaksmine koos protsentidega, tulude poolel laene ei kajastatud. Need pooled aga pidid olema võrdsed. Ehk piltlikult öeldes, kui prillinumbrid ja kalossinumbrid kokku langesid, siis saigi öelda, et eelarve on tasakaalus.
Mida tähendab eelarve tasakaal tegelikult? Kulud ja tulud kirjeldatakse ühe põhimõtte alusel. Kui kulud on tuludest suuremad, öeldakse, et eelarve on defitsiidis ja leitakse tee vahe katmiseks. Katta saab laenude, riigivara müügi, võlakirjade trükkimise jms abil, mida nimetatakse finantstehinguteks. Ka need tuleb eelarves kajastada. Seda on tegelikult Eesti riik ka teinud, peites riigivara müügi ministeeriumite eelarvesse, näiteks haridusministeeriumi hoonete müük Tallinnas.

Suur eelarve defitsiidiga riigid mõtlesid oma valuuta stabiilsuse säilitamiseks välja valuutakomitee süsteemi, mille korral ka suur, 5-20% eelarve defitsiit ei vii krahhini. Nii et Eesti on oma raha kindlustanud koguni kahekordselt - valuutakomitee süsteemi ja eelarve (enam-vähem) tasakaalus hoidmise abil.

Kui võtame ja arvutame varasemate aastate paberil tasakaalus olnud riigi eelarve ümber, saame, et 1996. a -1,9% (- tähendab defitsiidiga eelarvet), 1997. a +2,2%, 1998. a -0,3%, 1999. a -4,6% (!), 2000. a -1,0%, 2001. a +0,4%, 2002. a -0%.
Siit saab teha kaks järeldust. Esiteks, Eestis on eelarve olnud enamikel aastatel väikese defitsiidiga. Teiseks, 2003. a eelarve projekt -0,3% on suhteliselt väikese defitsiidiga.

Kas eelarve defitsiit on hirmus asi?

Suur eelarve defitsiit on üldreeglina tõesti ohtlik asi. Kuna kulude-tulude vahe tuleb varem või hiljem katta ning laenud tagasi maksta, siis peab riik kas tõstma makse või trükkima raha juurde.
Mõlemad võivad viia valuuta devalveerimisele. Samal ajal väike, inflatsioonitasemest selgelt maha jääv eelarve defitsiit pole kuigi ohtlik.
Suur eelarve defitsiidiga riigid mõtlesid oma valuuta stabiilsuse säilitamiseks välja valuutakomitee süsteemi, mille korral ka suur, 5-20% eelarve defitsiit ei vii krahhini. Nii et Eesti on oma raha kindlustanud koguni kahekordselt - valuutakomitee süsteemi ja eelarve (enam-vähem) tasakaalus hoidmise abil.
2003. aasta eelarve (projekti) väike defitsiit (0,3%) on täiesti normaalne nähe. Ja kaetakse ta mitte tõstmise, vaid kas tulude ülelaekumisega, kui tuleb hea aasta; või mõne müügitehinguga, ilmselt mobiilside uue põlvkonna litsentsid. Väikesest eelarve defitsiidist palju olulisem on eelarve tulude reaalsuse küsimus. Sellest aga edaspidi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)