Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Vene-vastase hüsteeria eesmärk: kaitsekulude väljapressimine

12. märts 2014

Kõigepealt tegi veebi-Postimees eelmisel nädalal lugejate seas küsitluse: Kas Eesti peaks kaitsekulutusi suurendama? Sel hetkel, kui Kesknädal tulemusi vaatas, oli seis järgmine: Jah, (4038) 54%; Ei, praegune tase 2% SKT-st on piisav (2235) 30%; Ei, kaitsekulutusi tuleks vähendada (1203) 16%. Küsitluses oli sel hetkel parajasti osalenud 7476 inimest, üsna usaldusväärne valim.
 

Teisena tuli vaatajate ette ETV Foorum, küsides otse: Kas toetate kaitsekulutuste suurendamist? Umbes 800 helistajast vastas jaatavalt 70%. See oli tõsine üllatus, sest seni on ühiskonnas prevaleerinud mõte, et pensionide ja lastetoetuste suurendamiseks võiks raha võtta kaitsekuludelt, sest oleme seal niigi suurim panustaja regioonis.


Järgmisena võttis teema üles 7. märtsi Äripäev, soovitades vaadata, millised firmad sõjast kõige rohkem kasu lõikavad. Rootslaste ajaleht kirjutab eestlastele: „Kuigi 2012. aastal vähenesid globaalsed militaarkulutused esimest korda alates 1998. aastast ning teist aastat järjest vähenes ka erafirmade relvamüük valitsustele, on sõjaga seotud äritegevus jätkuvalt tulutoov. 100 suurema relvatootja ning militaarteenuste pakkuja käive ulatus 2012. aastal 395 miljardi dollarini. Ainuüksi suurim sektoris tegutseja Lockheed Martin müüs sõjatehnikat 36 miljardi dollari eest."


Samas esitab Äripäev Wall Street'il kokku pandud esikümne ettevõtetest, mis sõjatehnikaga kauplemiselt suurimat kasu lõikasid, näiteks Lockheed'ile (kus töötab 120 000 inimest) järgnesid Boeing (relvamüügi käive 2012: 27,6 miljardit dollarit ja töötajaid 174 000; Raytheon (relvamüügi käive 2012: 22,5 miljardit dollarit ja töötajaid 67 800) ning BAE Systems (relvamüügi käive 2012: 26,9 miljardit dollarit ja töötajaid 88 200).


Seega on ülemaailmse Vene-vastase hüsteeria õhutamine praegu kindlalt suunitletud relvatöösturite lobby - et pressida erinevate riikide valitsustelt välja suuremaid kaitsekulutusi. Juba vihjas ka midagi sinnapoolset ühes intervjuus praegu veel kaitseminister Urmas Reinsalu. Kas ta tahab tõsta Eesti kulutusi üle 2% SKP-st? Miks mitte siis juba 100% riigieelarvest? - aasivad lõuapoolikud. Niikuinii pole tähtis, kas meid kaitseb 6 või 60 lennukit - 9. märtsil 1944 pommitasid Tallinna puruks 300 lennukit, Nõukogude lennuvägi koos inglise lenduritega.


10. märtsi Pealinnas kirjutab Virkko Lepassalu: „Eestis valitseval sõjahüsteerial paistab olevat lihtne sõnum: tõstkem Eesti kaitsekulutusi. (- - -) Igasuguse sõjalise konflikti külge kleepuvad teadupärast ja kõikvõimalikud konsultandid, spioonid, eksperdid, uuringufirmad, palgasõdurid, nende vahendajad, turvajad jne." Kesknädal täiendab - ja ka poliitikud. Poliitikud, kes juba 10 aastat hoiavad universaalset lastetoetust 19 euro peal, pensioni 300 euro kandis ja kelle „töö" tulemusena tuleb valijakaarte väljapoole Eestit saata 72 000 kodanikule.



Viimati muudetud: 12.03.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail