Paadipõgenikud ... omal kodumaal

Viimane vaatus poliitikanäidendist oli see, kuidas meie lugupeetud peaminister Euroliidu rahavalitsejatele külla minnes proovis Eestimaa vaeseid edutult lüpsiloomadeks müüa. Tema soov nr. 1 – inspekteerida erakorraliselt eurole üleminekut – lükati tumedasse tulevikku. Euroopa rahakamandajad on kapitalistlike pikanäpumeeste kõigutamistest hellaks muutunud. Senikaua kui europangad survestasid Eesti turgu küllaltki kõrge inflatsiooniga, oli kõik okei. Nüüd aga tegid nad hea näo küllaltki halva mängu juures ja ütlesid: enne nende rahale ülenimekut devalveerige EEK olenevalt olukorrast 30–40%. Säh sulle viimane viies rikkam riik! Pole see euro nii väga midagi heaolu-päästerõngas! Paljudel eurot omavatel maadel läheb tänu pankade survele veel halvemini kui rahvusvaluuta omanikel. Meie väljavalituile paistab, et Jumal (saatus?) andis ameti, aga oskused peremees olla võttis ära. Laristasid teised headel aegadel küllaga, kuid majanduse kergitamise jutu varjus teevad nad seda täie hooga edasi ka halbadel aegadel.

Mõtlemine tegelikkusele on kuritahtlikult puudulik. Kuidas nad kavatsevad likvideerida paremparteide poolt 18 aasta jooksul Eesti ühiskonda sisse viidud sotsiaaldarvinismi?

Idast lähtunud ideoloogia rakendamine pika ajal jooksul on eesti inimese teinud sotsiaalselt osavõtmatuks. Umbes nii: mis mul ühiskonnast ja meie europrovintsi käekäigust, kui vanurite elukvaliteedi ametlikule vähendamisele (s.t poliitilisele taskuvargusele) pannakse väljavalitute poolt nimeks Solidaarsus!? Tagasi on aeg, mil võib julgelt öelda: „Matsid jäävad matsideks!“ Sest seal, kus valitsevad ahnus, lollus ja poliitiline korruptsioon, võib demokraatiast ainult unistada.

Reformierakonna võimuloleku (iga hinna eest!) poliitika ja propaganda masin süvendab veelgi ebakindlust idanaabriga suhtlemisel. Euroopa teised riigid ei ela ju ometi pidevas kartuses Vene okupatsiooni ees. Rumal siseriiklik propaganda proovib eestlasele vägisi selgeks teha, et NATO selleks just loodud ongi, et Eesti rumalaid välispoliitilisi otsuseid toetada ja ellu viia. Vaat kuhu on viinud enda arvates Euroliidu eduka ääremaa parempoolsete propagandamasin! Majanduslangus on küll globaalne nähtus, aga silmas peab pidama, et Euroliidu iga riigi valitsus tegutseb iseenda rahva heaolu nimel. Ka Eestil tasuks sellest õppust võtta – nn vabaturumajandust veidigi seaduslikult ohjeldada.

Kraakleva turu tingimustes unustatakse, et inimene, kes oleks nagu auku kukkunud ühiskondlik loom, tuleb abikätt ulatades taas päikesevalguse kätte tirida. Tsiviliseeritud kombel on selleks loodud aegade jooksul välja kujunenud ürgvana sotsiaalne tagatis ja peaaegu sama pika habemega demokraatia. Tühipaljalt tagatisteta loosungitena kasutavad Eestis neid edukalt ka omameelsed kodukootud väljavalitud. Senikaua kui parempoolse mõtlemismalliga inimesed ühiskonda lõhestavad, on solidaarsus Eestimaast sama kaugel kui härra peaministri lubatud uuskommunistlik paradiis.

Ei saagi me saama lahti tundest, kuidas Reformi „meie“ piilub vähemkindlustatu või pensionäri toidukorvi. Euroopalikus mõttes inimväärset elu pole taasiseseisvuse aegadel (olgu heal või halval) kunagi olnud tänu liberaalsele vargapoliitikale. „Meie“ töö on ju laristada ja pihta panna – seadus aitab, kui mõni ei anna. Vaesemat inimest peetakse meie riigis nagu mingiks libaloomaks, keda õnnetumatel aegadel surutakse kartulikoorte juurde. Pealesunnitud  rahulolujutt tervisetaastamisest ja nüüdisajastatud arstiabist on „surmaeelikutele“ ulmevaldkond. Pole raha, pole Jumalat!?

Kas veelkord tuleb öelda: Elagu musta varjuna Eestile peale laotatud sotsiaaldarvinism! Lootus, et inimlikkus parempoolsesse ühiskonda tagasi tuleb, on kadumas. Sellepärast oleks tõesti väga tark ja õigeaegne koputada vasakpoolsema (ja keskmisest normaalsema ideoloogiaga) Keskerakonna uksele.

Kallid eestimaalased! Hoidke eemale IRL-i ja Reformi uutest valimislubadustest  teemal „Higi, verd ja pisaraid!“!

REIN ILVES, Valga

Jaga |