Haapsalu ootab raudteeühendust Tallinnaga

HEINO RAIESTE,      24. jaanuar 2007


Läänemaa on ainus mandri-Eestis maakond, kus pole enam raudteed. Sajandipikkust raudteeliiklust meenutab rööbastest tühi teetamm Haapsalu ja Riisipere vahemikus, kus kaubarongid olid sõitnud 100 ja reisirongid 90 aastat. Haapsalu esinduslikus historistlikus stiilis 1906.–1907. aastal ehitatud jaamahoones on 1997. aastast Eesti Raudteemuuseum, millele lähim rongijaam asub nüüd 53 kilomeetri kaugusel Harjumaal, Riisiperes.

Läänemaa raudtee allakäik algas pärast Vene sõjaväe lahkumist, kui 1994. aastal lammutati Rohuküla sadama ja Haapsalu vaheline raudteelõik. Seal varastati ja müüdi vanarauaks 7,6 kilomeetrit relsse, mille kadumist uuris ka majanduspolitsei. Samal ajal likvideeriti Rohuküla–Haapsalu teetrassile suunduv Pullapää sadama haruraudtee.

Haapsalu raudtee suretamine

Toonase valitsuse ning Side- ja Teedeministeeriumi teatud veonduspoliitikute heakskiidul väljendati massimeedias seisukohta, et Tallinnast üle 100 kilomeetri kaugusel asuvasse Haapsallu suunduval tupikraudteel puuduvat perspektiiv. Sellist teed polevat mõtet remontida, sest raudtee majandamine Riisiperest edasi tekitavat riigile suurt kahjumit, ning seepärast tuleb teelõik sulgeda.
Majandusteadlased, Läänemaalt Riigikogusse valitud poliitikud, samuti ka Lääne maavalitsus käsitasid küsimust regionaalpoliitiliselt ja väitsid vastupidist. Nende arvutused kõnelesid rongiliikluse säilitamise poolt. Tuletati meelde, et raudteetransport andis alates 1905. aastast, mil hakkas toimima Keila–Haapsalu raudtee, Läänemaa ja ka Hiiumaa majanduse arengusse suure panuse. Arvutused tõestasid, et raudteevedu on sõltuvatest veostest kuni 11 korda odavam kui autotransport. Autoveonduse puhul tõusevad hulgi- ja jaehinnad ning suurenevad maanteede remondi- ja hoolduskulud. Viidati vajadusele, et Eesti Raudtee aasta-aastalt suurendaks investeeringuid. Seda eelkõige saja aasta vanuste ja kulunud rööbaste ning pehkinud liiprite väljavahetamiseks Taeblast Vasalemmani. Peamiseks kahjumitekitajaks loeti Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) enda kehva töökorraldust ning raudtee remondi- ja arengukava puudumist. Neid ettepanekuid aga mingil moel arvesse ei võetud.

Kellel võim, sellel õigus

22. septembril 1995 lõpetas EVR Riisipere ja Haapsalu vahel reisirongiliikluse ja tahtis seejärel ka raudteest lahti saada. 1997. aastal Vabariigi Valitsus volitaski Eesti Erastamisagentuuri korraldama 30 miljoni kroonile hinnatud Riisipere–Haapsalu raudteelõigu muldkeha, pealisehitiste ja rajatiste enampakkumisega müügi korraldamise, kus konkurentsi ei olnud. Ostjaks sai eraisik, kellega Erastamisagentuur sõlmiski ostu-müügilepingu. 53-kilomeetrine Riisipere–Haapsalu raudteelõik müüdi sümboolse hinnaga – 5300 krooni (100 krooni kilomeeter).
See ei olnud raudtee tegelik hind, vaid summa, mille eest kiirkorras leiti kehvas seisukorras olevale raudteele ostja, kelle valdusse kuulub raudteetamm ja sellest kahele poole jäävale 30 meetri laiusele maale Nissi, Risti, Taebla ja Ridala valla ning Haapsalu linna aladel.ka hoonestusõigus.
Raudteeomanik lõpetas 2004. aasta kevadel kaubaveo. Seejärel lammutas ta raudtee ja üle 100 kilomeetri rööpaid müüdi lihtsalt vanarauaks.
Hiljuti ostis Eesti Vabariik 2,35 miljardi krooni eest riigile tagasi Eesti Raudtee, mis annab läänlastele lootust Haapsalu–-Riisipere "raudteeäri" lõpetada ja raudtee muldkeha riigile tagasi osta.
Eesti Päevaleht avaldas mullu 30. novembril esiküljel tähelepanuväärse teate, et 10 miljardiga ületatud riigieelarve eest saaks tagasi osta neli Eesti Raudteed. Tühi raudteetamm Riisipere ja Haapsalu vahel ootab riigipoolset rahastamist, uute liiprite ja rööbaste paigaldamist ning Tallinna ja Haapsalu vahelise kauba- ja reisijateveo taastamist. Raudteeliikluse taastamine teeb Läänemaa majanduse ja rahva rikkamaks.

FOTOD:
MÄLESTUS RAUDTEEST: Palivere viadukt, mille alt kulges veel hiljaaegu raudtee Haapsallu.
53 KILOMEETRIT RÖÖPMEID MÜÜDUD: 5300 krooni eest Haapsalu–Riisipere raudteelõigu ostnud ja seejärel lammutanud Aarne Taal (Isamaa ja Res Publica Liit).


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)