![]() Maadleja eriline käepigistusVOLDEMAR PRESS, 18. jaanuar 2017Tuhandeid aastaid kasutusel olnud ja igaühele teada- tuntud käepigistust täiendatakse tavaliselt selge silmavaate, loomuliku naeratuse ning asjaliku fraasiga! Maadlusspordis on kätlemine aga osake ausast mängust – omavahel kätlevad võistlust alustades ja lõpetades nii võistlejad kui ka matikohtunik. Kätlemine sümboliseerib austusavaldust võistlusreeglitele ja vastastikust lugupidamist. Eestimaal aga on üks mees, kelle käepigistust saadab selline hingesoojus ja säravad silmad, et seda juba naljalt ei unusta. See on August Englas – maadluskorüfee, kes pärast 21-aastaselt maadlusmatile astumist Eesti maadluselust eemale astunud ei olegi. Kellelt veel, kui mitte niivõrd rikkaliku kogemuste-, teadmiste- ja mälestustepagasiga mehelt võib kuulda Eesti spordiajaloo laiemale avalikkusele teadmata lugusid, mida August jagab sügavalt tagasihoidliku ja väärika tooniga.Justkui võimas tammKui olümpiasangar Kristjan Palusalu on võrreldud mastimänniga, siis August Englast võib kujutada võimsa tammena, mille juuri elus nähtud tormid on aina sügavamale pinnasesse sundinud ajama. Huvitaval kombel on juhtunud nii, et kuhu August Englast poleks ka juhatatud-saadetud-edutatud-kutsutud, just sinna oligi teda oodatud ja vajatud. Aeg nõudis oma ja karmidel sõja-aastatel hõrenesid tegusate eesti meeste read ning järelejäänud nooremal põlvkonnal ei olnud erilisi valikuid.Säärases olukorras oli toona ka oma esimesi iseseisva elu samme astuv noor Englas. Küll alles sõja lõpul, 1944. aastal sai temast rindemees, kes osales kuulipildurina Saaremaa lahingutes ja Kuramaa koti likvideerimises. Rahulikum ajateenistus sapöörina tuli alles hiljem, Tallinnas. Muidugi ei olnud Augustil neis valikutes sõnaõigust, kuid nagu ta ka ise on öelnud: „Noore hästikasvatatud inimesena tegin seda, mida paluti ja...“Suusatamise asemel maadlemaKui alles 21-aastane, aga juba elu näinud noormees sai nõu maadlustreeningutele minekuks, ei olnud äraütlemiseks taas põhjust.Tütar Malle on meenutanud: „Isa on vahel rääkinud, et kui ta tänapäeval oleks ise valinud, siis pidi see spordiala olema küll suusatamine, sest märk oli maas – omaaegse tagasihoidliku võistlusvarustusega sõites täitis ta 10 km suusatamises isegi meistrinormi.“Siinkohal tekib õigustatud küsimus: kas Englase kaotamine suusamaailmale oli seda väärt? Sellele on aga Augusti saavutusi silmas pidades lihtne vastata – maailmas on vaid kolmel mehel olnud jaksu tulla maailmameistriks mõlemas maadlusstiilis (kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses), meie August tegi seda teisena.Tõusud ja mõõnadElukogenud mehena on August tõdenud, et jaks võib mõnikord otsa lõppeda ka kõige tugevamatel. Nii juhtus ka temal vahetult enne maailmaareenile, Helsingi olümpiamängudele minekut.August Englas on meenutanud: „Kohusetundliku noore mehena olin tahet täis ja NLiidu koondise laagris Sotšis, kus valikus oli sadakond meest (eestlastest veel Kotkas, Puur, Runge, Puusepp), tegin kõike, mida treeningplaan ette nägi. Olin nii hea, et mind anti olümpiale üles mõlemas maadlusstiilis. Ja siis juulis (OM toimus augustis) olin järsku tühi ja läksin peatreeneri jutule ning ausa mehena andsin teada loobumisest, sest jõud oli tõesti kadunud. NB! Toonane peatreener lohutas, lausa nutusena: „August, tule, ilma sinuta ei ole õiget võistkonda!“ Sain taastumiseks abi isegi meditsiiniteenistuselt, aga paari päeva möödudes oli hetkeseis ikka räbalavõitu. Jäin Helsingis vabamaadluses neljandaks – see oli põrumine eelkõige endale.“Elab noortele maadlejatele kaasaEnglas on treeneritööd teinud 58 aastat ning jätkab seda tänapäevalgi. Viimastel aastatel on teda ikka maadlusvõistlustel nähtud just noorematele maadlejatele kaasa elamas ning võitjaid oma erilise käepigistusega õnnitlemas. Inimesena on August Englasel tänapäeva noortest, nende võimalustest ning tegemistest üsna hea ülevaade ja arusaam, eelkõige tänu järelkasvule, keda on juba mitu põlvkonda.Lisaks on Augustil veel „omad maadluspoisid“ – Tartu maadlejad-kalevlased kuuluvad juba tosin aastat spordiklubisse „Englas“. Tamme staadioni maadlusruumi sisenemisel ei ole Kalevi/Englase poistel ja noormeestel võimalustki märkamata mööduda Eesti spordi elava legendi August Englase büstist, mis oma pilguga justkui ütleks: „Pea vastu, poiss, hoia kinni võimalusest, ära anna järele...“Mullu tõi kutse külastada poiste ja noormeeste maadlustreeninguid Tallinna aukodaniku August Englase Tartusse ning seal nähtu jättis talle hea mulje: „Jaa, oli näha, et treeningplaan oli korralikult paigas, saalis oli isegi higilõhna tunda, nähti vaevagi.“ Kuid oma pika elu jooksul on Englas kokku puutunud ka muuga: „Olen näinud siiski hoopis vastupidist pilti, kus treener näeb vaeva mõne võimeka poisi treeningutele meelitamisega. Jah, meelitamisega, sest kuigi nooruk on varmas andma nõusolekuks noogutustega märku, reedab pilk seda, et kutsutu mõtted on kõrvade vahele hoopis kinni jäänud.“ Selline terakene ei lähe kohe kindlasti õigesse mulda, on August ütelnud, sest lõpuks paneb kõik paika ikkagi see, milline on maadleja enda, mitte aga treeneri tahe ja võitlusvaim.Kuldaväärt kullipilkTeeb rõõmu see, et Eesti maadluses pole August Englas asjata aastaringe lugenud.2006. aasta 4. märtsi päikesepaistelise päeva hommikupoolik. Tapa spordihoones algasid Eesti meistrivõistlused. August Englas ütles oma tervituskõnes taas lootustandva komplimendi, tookord sellise: „Siin seisab noor mees [Heiki Nabi oli lipuheiskajana Englase kõrval], kelle käepigistuses on tunda maailmameistri kämmalt!“ Toona ei pööratud sellele fraasile erilist tähelepanu, aga juba pool aastat hiljem tuli Heiki Nabi maailmameistriks!Nii nagu targad on korduvalt öelnud: inimene alustab, aga saatus jätkab ja ka lõpetab. Tõepoolest, saatuse tahtel on Heiki Nabist saanud tänaseks koguni kahekordne maailmameister, olümpiahõbe ja MM-i pronksmedalivõitja.„Kui üks rahvas on sünnitanud juba ühegi maailmameistri, siis on see rahvas võimeline ka enamaks“ – seegi on just August Englase ütlemine.Aga veel. 2013. a. veebruaris tabas maadlusmaailma ja olümpialiikumist ootamatult karm tõdemus – ROKi otsuse järgi eemaldatakse maadlus olümpiamängude kavast. Isegi sellise vääritu otsuse taustal sõnas August Englas ETV Terevisiooni hommikusaates elukogenult: „Ma arvan, et maadlus jääb.“ Lisades veel sedagi, et: „Ise oleme süüdi, et lasime maadluse ära rikkuda.“[fotoallkiri]HINDAMATU VÄÄRTUSEGA MEES: Oma raudse meele, kindla pilgu, põhimõttekindluse, elukogemuse ja optimismiga on August Englas Eesti maadluselu üks tugisammastest. Olles eeskujuks ja toeks nii noortele kui ka vanadele, mängib ta tänapäevalgi tähtsat rolli Eesti maadluse arengus. Pildil õnnitleb August Englas Heiki Nabit.VOLDEMAR PRESS, maadlustreener, Tartu Kalevi auliigeToimetuselt:Otepääl Pühajärve vallas ilmavalgust näinud maadluskuulsus August Englas sai 15. jaanuaril 92-aastaseks. Koos kogu avalikkusega soovib Kesknädal talle jõudu ja vastupidavust toetada Eesti läbi aegade ühe eriti kuulsusrikka spordiala arengut ja arendajaid.Viimati muudetud: 18.01.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |