Löömegi hingekella "Polkale"…

Marjakorjamine pole kondikohane eakatele, küll aga sobiv õpilastele ja noorematele töötutele. Paar kümnendit tagasi olid meie noored innukad rahateenijad lahetagustel marjapõldudel, kuigi ka sel ajal mõne arvates ei vastanud tasu tehtud tööle. Pole ka kauge minevik, kui mõnel kõrgharidusega töötul sobis enne jõule käia udusel Albionil kalkuneid kitkumas.

Meie noori on kujundatud (teadlikult?) tööd mitte tegema. Kõikvõimalik meedia taob lausa nuiaga pähe: laula, tantsi, lõbutse! Bakalaureusekraadiga personalijuhte on meil juba mitme inimpõlve jagu, ent asjalikke tootmisjuhte pole kusagil kasvamas, kvalifitseeritud erialatöölistest rääkimata.

Meie künnimehed ajavad sirgeid vagusid eurovõistlustel, raietöölisedki on laiemalt tuntud. Ehituserialade õpilased käivad kaugemal teistega jõudu katsumas, samuti juuksurid ja kokad, isegi sommeljeed. Viimastest on meedias vahest mõni ridagi, maaeluga seotud võistlusi valgustab Maaleht.

Noored aga ei teagi, missuguseid erialaoskusi majanduses vajatakse, mida pakub mingi kutsealane tegevus. Kutseõppeasutustes on tootmisega seotud erialadel alatäituvus. Kes küll oskaks noortesse süstida huvi käelise tegevuse vastu, kui enamikus perekondades seda ei tehta? Tallinna TV võiks siin olla pioneeri osas.

Aednikele saaks appi tulla õpilasorganisatsioonid. Enamjagu marju korjatakse ju koolivaheajal. Kunagi uhkustati koolikaaslaste ees: omateenitud raha eest ostsin seda või käisin huvitaval ekskursioonil! Maalgi elab palju perekondi korterelamutes või "antsudes" (majandite asumites levinud pereelamu-tüüp). Nendel noortel peaks oma pisikese aialapi kõrvalt energiat üle jääma küll.

Hooajatööliste hankimisega arenguriikidest tekib mitmeid probleeme. Aastate eest leidsid „siniverelised“ keskeurooplased, et neil ei sobi "musta tööd" teha, ja värvatigi moslemeist türklasi. Nende vahendusel levis islamimaades arvamus, et Euroopa on mingisugune Eldoraado, kus kõik jõukalt elavad. Tekkis hulk islamikogukondi, mis on praeguse migratsiooni sihtkohtadeks, äärmuslastele aga annavad alust unistada ja tegutseda üleilmse islamiriigi rajamise suunas.

Praegune suurenev tööjõupuudus lihtsalt nõuab omade tööjõureservide kasutamist. Ja aednikele tuleb varakult anda kindlustunne oma saagiga toimetulekuks!

EINAR LEPP

[pildiallkiri] Eestis kasvatatakse aedmaasikat laua- ja tööndusmarjana 19. sajandi algusest. Keskmiseks saagikuseks on 5–12 t/ha. Sort „Polka“ (pildil) pärineb Hollandist. Tänapäevaks on maailmas aretatud üle 6000 aedmaasikasordi.

Eile andsid Eesti põllumajanduslike organisatsioonide juhid peaministrile üle pöördumise „Aidake peatada kodumaise toidutootmise hääbumine!".

Jaga |