Nädala juubilar ILMAR RAAG 40

 Ilmar Raag sündis 21. mail 1968 Kuressaares. Oma kooliaega meenutades on Raag öelnud, et ka temal oli kokkupuuteid koolivägivallaga, mis andiski tõuke mõtlevatele noortele film teha.

Aastatel 1993–1996 õppis ta filmindust Prantsusmaal. 1997. aastal  lõpetas Tartu Ülikoolis ajalooteaduskonna. 1999. aastal omandas  magistrikraadi TV ja filmitootmise ning stsenaristika alal USA Ohio ülikooli telekommunikatsioonikoolis. Raag on töötanud „Rahva Hääle“ ja „Eesti Päevalehe“ Pariisi-korrespondendina. Ta juhtis populaarset filmialast  televisioonisaadet “Friik” ja kultuuriuudiste saadet „OP“. Aastatel 2002–2005 töötas ta ETV juhatuse esimehena. 2005. aastal asutas Tallinna Ülikooli nõukogu Balti Filmi- ja Meediakooli (BFMK), mille rajamisel Raagi teeneid oleks raske üle hinnata.

Läbikäidud kohustuslikud eluetapid olid siiski pigem eelmäng 2007. aastal talle laiema tuntuse toonud filmile „Klass“. Aastatega kogutud mõtted ja emotsioonid suutis Raag edukalt valada  õigesse vormi. Suurele kunstnikule omaselt ta teadvustas ühe paljudest valupesadest ühiskonnas.

Meil kõigil on mälestusi koolis kogetud ebaõiglusest ja kiusust. Ometi puudus seni ühisnimetaja, millega inimesed saanuks võrrelda koolis läbielatut. Oskar Lutsu „Kevades“ kujutatud süütute vempude ajastu on paraku igavikku jäämas. Raag tõi ootamatult julgelt avalikkuse ette tõed, mida seni olid hoitud pigem kooli nelja seina vahel. Ta andis tuhandetele noortele inimestele võimaluse ennast asetada „Klassi“ konteksti.

Rahvusvaheline edu ei andnud end kaua oodata. 2007. aastal võitis film Ida- ja Kesk-Euroopa suurimal, Karlovy Vary 42. rahvusvahelisel filmifestivalil Europa Cinemas Label peaauhinna. Tänavu aprilli lõpul pärjati film Rooma sõltumatul filmifestivalil (Rome Independent Film Festival) peaauhinnaga. Lisaks on tunnustust tulnud erinevatest ilmakaartest.

„Minu arvates ongi kunstitegemise eesmärk ühiskonnas diskussiooni ellu kutsuda, sest suur osa pingeid ja konflikte saavad alguse inimeste vähesest omavahelisest suhtlemisest,“ on Raag öelnud.

Tema sõnul on klass filmis „Klass“ kui ühiskonna minimudel, kus kokku põrkavad vastakad arusaamad, mille eest seismine sai noortele au ja väärikuse mõõdupuuks. Noored pidid jutustama tõestisündinud lugusid, et tuua filmi võimalikult palju usutavust. Nii sündisidki kohapeal Andersi, Kaspari, Pauli, Joosepi ja Thea tegelaskuju.

Pärast filmi valmimist sai Raag vestelda mitme psühholoogiga, kes tunnistasid, et käsitletud teema on aktuaalne ja vajab pidevat tähelepanu. Eesmärgiks ikka, et inimene õpiks märkama nõrgemat enda kõrval.

Hiljuti võis meediast lugeda uudist, kus "Klassi" vaadanud 13-aastased sundisid kaht esimese klassi poissi ennast seksuaalselt rahuldama. Süüdlased pääsesid nooruse tõttu kohtust.

Raag reageeris uudisele järgmiselt: “Alles kusagil 15.–16. eluaastast tekib vaatajas murrang ja ta näeb “Klassi” vägivalla kriitikana. Kuuldes sellisest intsidendist kerkib paratamatult küsimus ärakeelamisest. Loomulikult ei ole see minu otsustada. Saan vaid endalt küsida: kas mul on õigus puudutada sotsiaalseid teemasid filmis, sest tagajärgi ei suuda ükski autor kontrollida? Võib-olla on vastus tõepoolest positiivsete utoopiate tegemises? Samal ajal kodaniku ja filmivaatajana ma ei sooviks, et me alustaksime ärakeelamistega, sest me ei tea iial, kus on piir, mida ületades on meie filmikunst sarnane Nõukogude filmiga. Lõpuks tunnistan, et kuuldes sellest intsidendist, oli minu esimene soov leida üles need kiusajad ja näidata neile sama füüsilise jõuga, et alati on keegi veel tugevam. Aga ma kahtlen, kas nad suudaksid sellestki midagi õppida.“

Paljud Raagi kujutatud stseenid filmis on väga jõhkrad. Kuid ärge süüdistage kunstnikku, kes püüab tõetruult maalida pilti tänapäeva elust! Pigem tuleks meil küsida endalt: milliseid fataalseid vigu oleme teinud viimase 20 aasta jooksul, et vägivald noorte seas nagu vähkkasvaja vohab üha enam? Lapsed teadupärast jäljendavad täiskasvanuid. Meil, täiskasvanutel, oleks vaja ehk enne näpuga näitamist pilk peeglisse heita.

Koostanud INDREK VEISERIK

Jaga |