![]() Muudame endised kihelkonnad valdadeksHEIKI KORTSPÄRN, 11. juuni 20031925. aastal kaotati meil kõik 107 kihelkonda. Teadlased on tõestanud, et kihelkond oli ajalooliselt kõige sobivam regionaalne ühik, ületades maakonna ja vallagi. Haldusreformi emotsionaalseima komponendi lahendamiseks on ainult üks loogiline ja vähemvalutu tee: muuta seaduse jõuga omaaegsed kihelkonnad valdadeks. Riigikogu ratifitseeris Euroopa kohaliku omavalitsuse harta juba 28. septembril 1994. Välismaiseid poliitikuid ja vaatlejaid üllatas, et Eesti tegi seda ilma ühegi tingimuseta. Järjest lähemale saabub päev, mil meie poliitikute tookordne lühinägelikkus ja hoolimatus elu segamini võivad pöörata, kuna rahvusvahelised kohustused, mis ratifitseerimise kaudu võeti, on siseriiklikest seadusaktidest kaalukamad ning kuuluvad täitmisele. Eesti mahajäänute hulgas Hiljutises Euroopa Liidu eduraportis heideti Eestile ette, et lubatud haldusreformi teostamisega ollakse mahajääjate hulgas. Just siia ongi koer maetud: kui eelmis(t)el Riigikogu(de)l ja valitsus(t)el oli aega vabalt käes, siis nüüd on haldusreformiga kiire. Paljud tollased käetõstjad Saulused on tänaseks muutunud Paulusteks, kes jälle innuga "eesti asja" ajavad. Rahva mälu on aga teadagi lühike. Kuidas edasi? Võetud kohustus tuleb täita ja haldusreform läbi viia. Samas olen kategooriliselt vastu, et näiteks Tartu maakond oleks üks omavalitsus ning 21 vallamaja muutuks osavalla või teeninduspunktide keskuseks, nagu soovib vastne siseminister. Selline "suurvald" oleks kohaliku omavalitsuse riigistatud vorm, mis lisaks on vastuolus meie põhiseadusega ning eelpoolnimetatud hartaga. Siseministri intervjuus (PM, 26.04) leidsin varjatud vihje nn kägistamistaktika kasutamise võimalusele vaeste ja tõrksate valdade vastu, kes niigi hulbivad (riigipoolse) kohustustehunniku ja nõrgukese tulubaasi vahel. Samas peaks olema selge, et valitsuse sinisilmne soov teostada vindumajäänud haldusreform ainult kokkulepete ja läbirääkimiste abil on määratud nurjumisele. Kihelkond, ühtaegu emotsionaalne kui majanduslik Nüüd on paras aeg rääkida kihelkondadest, mida oli 1925. aastal, kui nad kaotati, 107. Teadlased on tõestanud, et kihelkond oli ajalooliselt kõige sobivam regionaalne ühik, ületades nii maakonna kui isegi valla. Haldusreformi emotsionaalseima komponendi lahendamiseks on ainult üks loogiline ja vähemvalutu tee: muuta seaduse jõuga omaaegsed kihelkonnad valdadeks. Praegustel valdadel pole siin eriti midagi vaielda, kuna piirid tulevad (mõni erand välja arvatud) ajalooliselt kujunenud piiride järgi. Rahvas aga peab lootma, et ta riigist veelgi rohkem ei võõranduks, et kolgastumise hüppeline areng jääb ära ning et maainimesele nii omane kodukohaidentiteet jääb alles ka kihelkonnasuuruses vallas. Viimati muudetud: 11.06.2003
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |